Tervislik toit – kas on mõtet?

Tervislik ja tasakaalustatud toit – paljud meist teavad, mida see tähendab. Kahjuks jälgivad vaid vähesed seda kuldset taldrikureeglit, mille kohaselt peakski toit suures osas olema värske ja taimne. Rafineeritud toit ja igasugu poolfabrikaadid oleks parem poeriiulile jättagi. Tihti säilivad need ka terve igaviku, nii et seal letil nendega midagi viltu ei lähe. Inimorganismis põhjustavad need aga mitut sorti kahjusid alates ülekaalust kuni põletike ja halva enesetundeni välja. Kahjuks on halvad harjumused tugevalt sisse juurdunud ning polegi soovi midagi muuta. Milleks? Kõik on ju pealtnäha hästi. Aga mõtle korra sellele, et sa sööd iga päev mitu korda ja teed seda tõenäoliselt terve elu lõpuni, kui sa just vahepeal ei õpi päikesevalgusest või armastusest toituma. Toit ei ole pelgalt kütus, vaid määrab ka su keha kvaliteedi: kui terve sa oled ja mida jaksad ära teha. Võiks arvata, et kõik tahavad olla terved ja reipad, mitte uimased, punetava naha ja hüpleva veresuhkruga. Me ei hakka siinkohal tervislikku toitumist üksipulgi lahkama, vaid käsitleme sellest möödapõiklemist. Mis on sinu vabandus? Kas tasub sellest kinni hoida?

1. Mul pole aega.

Kuidas veedad oma päeva? Millega tegeled? Millised neist tegevustest on tegelikult vähetähtsad ja lihtsalt kulutavad su aega? Su päevakavva kuulub tahes-tahtmata kindlasti ka toit ja söögikorrad, sest kuidagi tuleb ju energiat saada. Kas on palju tahta, et need eined oleks ka kvaliteetsed? Kas sul on aega halva toitumise pärast näiteks poole väiksema energiatasemega või haige olla, nii et pooled asjad tegemata jäävad? Süüa teed nagunii või käid väljas söömas, selleks on aeg olemas. Tervislik toit ei võta kauem aega, esialgu vaid harjumist, kui sa toiduainete või valmistusviisidega tuttav ei ole. Külmutatud köögiviljad, mis on sinu jaoks juba ära hakitud, kikerherne- või läätsekonservid, sprotid õlis – palju on toite, mis on tarbimiseks peaaegu kohe valmis. Kui sul on võimalus lõunat ise teha või kaasa võtta ja soojendada, siis tõenäoliselt säästad hoopis aega, mis muidu kuluks söögikohta jalutamisele/sõitmisele ja seal oma roa ootamisele. Asi pole ajas, vaid harjumuses. Ja nüüd istu korraks maha ja pane kirja, millele su aeg eile kulus. Kui palju veetsid niisama Facebooki läbi kedrates või uudiseid lugedes, mis su elu tegelikult ei mõjuta? Alusta iseendast ja muuda oma elu paremaks.

2. Ma kulutan kalorid ära, ma ei pea toitumist jälgima.

Toit ei koosne ainult kaloritest. Lisaks sisaldab see vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante või siis hoopis värvaineid, lõhnaaineid, kunstlikke magustajaid, stabiliseerijaid ja paksendajaid. Mis on sinu kütus? Mida peale kalorite veel sisse tangid? Kas su keha saab, mida vajab? Toksi menüü näiteks Nutridata programmi ja vaata, kas sul jääb millestki puudu. Pealegi ei käitu kalorid kehas samamoodi. Kalor pole kalor. Sama kaloraažiga toitumise juures võib nii alla kui juurde võtta. Siinkohal on oluline toidu kvaliteet, mitte niivõrd kvantiteet (kalorid). Süües kõrge glükeemilise koormusega toitusid (sai, maiustused, valge riis, aga ka datlid, rosinad ja magusad puuviljad nagu banaanid), mis veresuhkru kiirelt kergitavad (ja selle hiljem suure pauguga langema panevad), paisatakse glükoosihulgaga hakkamasaamiseks verre ka hormooni insuliin. Insuliin on rasva talletav hormoon, nii et kiirelt imenduvaid süsivesikuid süües talletatakse kasutamata jäänud süsivesikud rasvapolstrina. Süües madalama glükeemilise koormusega toitusid nagu täisterakaerahelbed, õunad, enamik köögivilju ja õnneks ka enam-vähem kõik marjad (600 g maasikaid mõjub veresuhkrule samamoodi nagu pool banaani või üks dattel), tõuseb veresuhkur aeglasemalt ja ühtlaselt, tagades mõnusama enesetunde (kõht ka kauem täis) ja aidates paremini rasvasid põletada.

Kalor ei ole kalor. Võtkem näiteks austraallase Damon Gameau, kes tegi 60-päevase eksperimendi, mille ajal tarbis tervislikuks peetud toite, kus palju peidetud suhkruid sees (magusad jogurtid, kastmed, müslibatoonid). Tema toit sisaldas sama palju kaloreid kui enne, aga ta võttis 2 kuuga juurde 8 kilo ja tema tervisenäitajad halvenesid tohutult. Asi pole kalorites, vaid imselgelt toidu kvaliteedis.

3. Olen täiesti terve, vahet pole, milline mu toit.

Mida üleüldse tähendab “terve”? Et koperdad hommikul kuidagi voodist välja, rebid kohvi abil silmad lahti ja hakkad end alles paari tunni pärast normaalsena tundma? Kuidas elab su nahk? Kas su energiatase on selline, millega sa rahul oled? Kui tihti põed külmetus- või viirushaigusi? Oled sa kunagi mõelnud, et sul võiks olla parem enesetunne? Kas sa tead, mis tunne see on? Kui hoolitsed oma keha eest tervisliku ja toitainete mõttes tasakaalustatud toiduga, võid nii mõndagi närivat terviseprobleemi leevendada. “Terve” omandab hoopis teise tähenduse, sest hakkad tundma vahet endise enesetunde ja uue oleku vahel, mis on palju erksam ja mõnusam. Ja kui sul praegu mitte millegi üle kurta ei ole, siis panusta vähemalt tuleviku peale. Vanusega ei pea tulema ägisemine ega valutavad liigesed, võid aastate lisandudes jätkuvalt hea tervise juures püsida.