Milline teraapia valida? Millised teraapiad üldse olemas on?

Füsioteraapia, mudimine, massaaž, väänamine, ragistamine, raksutamine, manipulatsioon, silitamine, kiropraktika, osteopaatia, manuaalteraapia, naprapaatia, pehmekoeteraapia… eri teraapiavormidel on mitmeid nimetusi. Ometigi on nii mõnedki omavahel üpris sarnased ning esinevad sageli ka üheskoos. Harva juhtub ühel füsioterapeudil/massööril, et peetakse väga rangelt ühest õpitud stiilist kinni. Pärast eri meetodite tutvustust saad lugeda, kuidas asjad näiteks Teraapialaekas käivad. Kes on meie laual lebanud, peaks juba aimama, et päris klassikalist “klassikalist” me näiteks ei paku… Või ehk ei olegi sa tähele pannud? Loe edasi ja hari end teraapia-massaaži vallas!

Väike sõnastik

Füsioteraapia hindamineFüsioteraapia – kombinatsioon manuaalteraapiast, hindamisest, harjutustest. Füsioterapeudid võivad töötada nii haiglas taastusravi osakonnas (seepärast nimetavad mõned patsiendid neid ka “võimlejateks”) kui ka eraldiseisvas asutuses. Üldiselt kasutab füsioterapeut seda meetodit, mida konkreetsel patsiendil hädast vabanemiseks vaja on. Näiteks võib terapeut kombineerida massaaži, kiropraktikat ehk ragistamist ja harjutuskavasid. Nõukogude ajast on kohati jäänud püsima arusaam, et füsioterapeudid teevad peamiselt füüsikalist ravi ehk kasutavad ravis erinevaid masinaid (nt. elektriravi, ultraheli). Tänapäeval aga see suuresti enam ei kehti.

Kiropraktika – manuaalteraapia haru, mille põhifookuseks on selgroo ja närvisüsteemiga seotud probleemid. Seansil palpeerib (katsub) ja korrigeerib kiropraktik üksikute selgroolülide ja teiste luude asendit. Korrigeerimisi tehakse manipulatsiooniga ehk rahvakeeli ragistamise abil. Eesmärgiks on luustiku normaalse asendi taastamine ning eeldatakse, et hädad tulenevad just valest asendist.

(Liiges)manipulatsioon – liigeste liigutamine; veel üks viis, kuidas kiropraktikast või ragistamisest rääkida. Kiired, survestatud ja väikese amplituudiga liigutused.

Manuaalteraapia – ravimine käte abil; siia alla läheb nii massaaž kui kiropraktika. Vastandiks näiteks ravimitega ravimisele (vastandiks nt seljavalu puhul valuvaigisti võtmisele).

MassaažMassaaž –  kudede mõjutamine kätega või vahendiga eesmärgiga tekitada lõõgastus või probleemi ravida (terapeutiline massaaž). Massaažis võib kasutada silitamist (paitamine), silumist (tugevam paitus), hõõrumist, sõtkumist, muljumist, naha/lihase väänamist, pigistamist, punktide vajutamist. Massaaži toimel paraneb kudede ainevahetus.

Mobilisatsioon – patsiendile arvatavasti vähem hirmus meetod kui manipulatsioon. Liikuvuse parandamine ja blokeeringu kõrvaldamine õrnade sagedaste venituste või vastandjõudu rakendava liikumise abil (“liigutamine”).

Mudimine – rahvakeelne sõna massaaži jaoks. Viitab pigem klassikalisele massaažile, sest näiteks tai või vana-eesti massaažis on kliendil riided seljas ja lihast kätte võtta ja mudida on palju keerulisem.

Naprapaatia – alternatiivne ravimisviis, mille järgi on vaevuste tekitajaiks vaagna, rindkere ja lülisamba pinged. Naprapaatia tähendabki otseselt põhjuse kõrvaldamist. See teraapiaharu pärineb USA-st ja on levinud Soomes, kus asutati 2003. aastal ka vastav kool. Naprapaadid on Soomes riiklikult tunnustatud ja kontrollitudtervishoiutöötajad.

Osteopaatia – manuaalteraapia meetod. Osteopaadid on mitmetes riikides saanud arsti väljaõppe ning on sageli ka arstid. Osteopaadid korrigeerivad lülisammast, aga ravivad lisaks veel funktsionaalseid häireid, mis on seotud näiteks seedimise või hingamisega. Lisaks ragistamisele on kasutusel pehme venitusmeetod ehk liigeseid ei panda raksatusega paika nagu kiropraktikas. Osteopaadid kasutavad ka liigeste mobilisatsiooni (liigutamist). Hädade põhjustajaiks peetakse lihaste ja sidemete ebanormaalseid pingeseisundeid ja luude nihkumisi. “osteo-”  tähendabki luud.

Pehmekoeteraapia – ravimassaaž, mis hõlmab valusate punktide vajutamist, sidekoe mõjutamist, venitusi. Tegeleb pehmete kudede ehk lihaste ja sidekoega. Teisisõnu: selles teraapias ragistamist ega kiropraktikat ei toimu.

Ragistamine, raksutamine – rahvapärane nimetus kiropraktikale, manuaalteraapia võtetele. Luustiku paikanihutamisel käib iseloomulik raks, mis pole muide üldse valus, ja sealt see nimetus tulebki.

Refleksoteraapia – ravimine teatud tsoonide ja punktide vajutamisega. Siia alla kuuluvad akupunktuur (nõelravi) ja punktimassaaž. Refleksoteraapias usutakse, et jalal või käel asuvad punktid, mille abil saab mõjutada kõiki kehapiirkondi, kaasa arvatud siseorganeid. Vastavaid punkte vajutades saadetakse impulss närvide kaudu mõjutatavale piirkonnale.

Trigerpunktiteraapia – Trigerpunktid ehk päästikpunktid on pinges lihases või selle fastsias asuvad üliärritavad punktid, mida iseloomustab kiirgav valu. Trigerpunktid võivad tekkida erinevates lihastes ning need tekitavad valu ning erinevaid funktsioonihäireid. Trigerpunktiteraapia tegeleb nende punktide vabastamisega.

Tai massaažVäänamine – ehk teisisõnu venitamine. Kui massaažis/teraapias venitatakse ja inimene pole ise venitamisega eriti harjunud, võibki jääda mulje, et teda tiritakse-väänatakse mingisse veidrasse poosi. Niiviisi passiivselt venitades saab kasutada ka suuremat liikumisulatust, mis ise üksinda ei õnnestuks, nii et tulemuseks saadud asend võib tõepoolest üpris väändunud olla. Tegelikult venitusi kartma ei pea, sest kedagi paigast ära ei nihestata. Venitusi on palju tai massaažis, aga need moodustavad olulise osa ka süvamassaažist (spordimassaaž) ja füsioteraapiast.

Erinevad võtted Teraapialaekas

Silja
klassikaline ja tai massaaž

Tai massaaži mõnusad muljuvad-sügavad võtted kipuvad ikka klassikalise massaažiga segi minema, sest annavad tavalisele lauamassaažile palju juurde. Näiteks meeldib mulle väga kliendil üle terve keha (läbi rätiku) “kõndida/tammuda”. Kasutan seda siduvaks võtteks näiteks massaaži lõpus või enne kliendi ümberpööramist. Kui keegi ikka korralikult seljale vajutab, on ju jube mõnus! Peopesi meeldib mulle ka tai massaaži meetodiga mudida, sest nii saab mõnusalt tugevalt vajutada. Käed jäävad tihti massaažis tähelepanuta, aga tegelikult on enamikel inimestel pinges (istuv eluviis). Sestap ongi hea neid ka mudida ja tai massaaž pakub kiire ja tõhusa meetodi.

Klassikalist massaaži ma päris õpiku järgi kindlasti ei tee. Kasutan palju vähem võtteid ja välja on kujunenud omad lemmikud. Usun, et paari tõhusa võttega saab palju rohkem ära teha, kui sadat ühesuguse toimega võtet üksteise otsa kuhjates. Tähtis polegi konkreetne võte, vaid inimese tunnetamine. Kus tal pinged on? Kas pinge leevenes? Samuti teen klassikalist massaaži pigem tugevamalt, nii et see läheb poolenisti juba spordimassaaži alla.

Abivahenditest kasutan aeg-ajalt hiina meditsiinist tuttavat gua sha kraabitsat, millega kraabin kõige valusamaid kohti. Olen kasutanud seda trapetslihase ehk turja puhul ja inimestele on mõjunud. On olemas ka täitsa eraldi gua sha massaaž, kus kraabitaksegi nahk kergelt kriimuliseks (naha alla tekivad verevalumid).

Mari-Liis
klassikaline, vana-eesti ja lümfimassaaž

Klassikalise massaaži alustuseks valin vastavalt toatemperatuurile, enda käte soojusele, kliendi pingele vms. pigem vana-eesti massaaži võtteid: läbi rätiku “katsumine”, loksutamine, tammumine, hällitamine. Neid võtteid teostan üle terve keha, saades nii ka parema ülevaate tema seisundist. Ka tal on nii mugavam lõõgastuda. Seansi jooksul kombineerin erinevaid võtteid: “muna” ehk kindlamate piiridega punkti leides kasutan trigerpunktiteraapiat, surudes punktile. Seejärel lõdvestan piirkonna ringitamisega.

Minu klassikaline massaaž on segu klassikalisest, vana-eesti, süva- ja spordimassaažist. Seljal kasutan pärast soojendavaid võtteid palju süvamassaaži, nt. Golgi kompleksi lõõgastus selgroosirgestajale, nimme-ruutlihase töötlus. Tunnise seansi ajal, kus põhirõhk on seljal, jõuan jalgu teha vaid seliliasendist ja tai massaaži võtetega. Vahel leian pinges kohti ka lümfimassaaži seansi ajal (õrn massaaž). Siis otsustame koos kliendiga, kui suure osa ajast pühendame lümfimassaažile ja kas mõnda piirkonda peaks muude võtetega töötlema.

Ühtlasi kasutan teadmisi fastsialiinidest: lihased on omavahel sidekirme kaudu ühendatud erinevaid liine pidi. Kui ühes lihases on pinge, tekib pinge ka mujal piki liini. Tihti tuleb inimene seljavaluga, aga juba talla alt on tunda, et ühe kehapoole liin on pinges. Siis ei aita valusa koha mudimisest seljal, vaid töödelda tuleb pinges kohad üle terve keha, varvastest alates. Neid teadmisi on parim kasutada iidsete massaažide juures: vana-eesti ja tai.

Aeg surub tavaliselt peale, nii et venitusteraapiat väga teha ei jõua, aga kliendile annan koju soovitused venitusteks küll kaasa.

Sander
füsioteraapia, klassikaline ja süvamassaaž, trigerpunktiteraapia

Sageli tulevad massaaži inimesed, kellel on tegelikult mingi probleem. Kuna olen füsioterapeut, juhtubki tihti nii, et massaaži väga ei teegi ning tegelen pigem vaevusega. Ka füsioteraapia pole selgelt piiritletud: kasutan nii mobilisatsioone, manipulatsioone, venitusi kui ka harjutusi. Inimesed pahatihti ei teagi ise, mida neil täpsemalt vaja on, sest ise on ju raske probleemi määratleda. Samuti ei olda eri teraapiatega kursis. Ega saagi teada, mida iga füsioterapeut teha oskab, kuna see on laialivalguv ja kõikehõlmav mõiste. Mõned keskenduvadki pigem hindamisele ja harjutustele, mõned ei tee üldse massaaži. Püüan klientidele abiks olla ning pakkuda seda, mis neil olemise kergemaks muudab. Pole mõtet niisama klassikalist mudimist teha, kui kliendil/patsiendil see valu ära ei võta.

Viimasel ajal on huvi pakkuma hakanud erinevad manuaalteraapia meetodid ning olen Inglismaal mitmetel kursustel end täiendamas käinud. Seepärast oskan ka “ragistada” ehk teostada mõningaid kiropraktilisi võtteid.

Allikad:

Eesti Keele Instituut. Eesti keele seletav sõnaraamatVõõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.03.2017

Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts. Vaadatud 20.03.2017

Kliinik.ee

Massage“. Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 16.03.2017

Tio, D. “Osteopaths and Chiropractors: Similarities and Differences”. Osteopathy.com