Milline teraapia valida? Millised teraapiad olemas on?

Füsioteraapia, mudimine, massaaž, väänamine, ragistamine, raksutamine, manipulatsioon, silitamine, kiropraktika, osteopaatia, manuaalteraapia, naprapaatia, pehmekoeteraapia… eri teraapiavormidel on mitmeid nimetusi. Ometigi on nii mõnedki omavahel üpris sarnased ning esinevad sageli ka üheskoos. Harva juhtub ühel füsioterapeudil/massööril, et peetakse väga rangelt ühest õpitud stiilist kinni. Pärast eri meetodite tutvustust saad lugeda, kuidas asjad näiteks Teraapialaekas käivad. Kes on meie laual lebanud, peaks juba aimama, et päris klassikalist “klassikalist” me näiteks ei paku… Või ehk ei olegi sa tähele pannud? Loe edasi ja hari end teraapia-massaaži vallas!

Väike sõnastik

Füsioteraapia hindamineFüsioteraapia – kombinatsioon manuaalteraapiast, hindamisest, harjutustest. Füsioterapeudid võivad töötada nii haiglas taastusravi osakonnas (seepärast nimetavad mõned patsiendid neid ka “võimlejateks”) kui ka eraldiseisvas asutuses. Üldiselt kasutab füsioterapeut seda meetodit, mida konkreetsel patsiendil hädast vabanemiseks vaja on. Näiteks võib terapeut kombineerida massaaži, kiropraktikat ehk ragistamist ja harjutuskavasid. Nõukogude ajast on kohati jäänud püsima arusaam, et füsioterapeudid teevad peamiselt füüsikalist ravi ehk kasutavad ravis erinevaid masinaid (nt. elektriravi, ultraheli). Tänapäeval aga see suuresti enam ei kehti.

Kiropraktika – manuaalteraapia haru, mille põhifookuseks on selgroo ja närvisüsteemiga seotud probleemid. Seansil palpeerib (katsub) ja korrigeerib kiropraktik üksikute selgroolülide ja teiste luude asendit. Korrigeerimisi tehakse manipulatsiooniga ehk rahvakeeli ragistamise abil. Eesmärgiks on luustiku normaalse asendi taastamine ning eeldatakse, et hädad tulenevad just valest asendist.

(Liiges)manipulatsioon – liigeste liigutamine; veel üks viis, kuidas kiropraktikast või ragistamisest rääkida. Kiired, survestatud ja väikese amplituudiga liigutused.

Manuaalteraapia – ravimine käte abil; siia alla läheb nii massaaž kui kiropraktika. Vastandiks näiteks ravimitega ravimisele (vastandiks nt seljavalu puhul valuvaigisti võtmisele).

MassaažMassaaž –  kudede mõjutamine kätega või vahendiga eesmärgiga tekitada lõõgastus või probleemi ravida (terapeutiline massaaž). Massaažis võib kasutada silitamist (paitamine), silumist (tugevam paitus), hõõrumist, sõtkumist, muljumist, naha/lihase väänamist, pigistamist, punktide vajutamist. Massaaži toimel paraneb kudede ainevahetus.

Mobilisatsioon – patsiendile arvatavasti vähem hirmus meetod kui manipulatsioon. Liikuvuse parandamine ja blokeeringu kõrvaldamine õrnade sagedaste venituste või vastandjõudu rakendava liikumise abil (“liigutamine”).

Mudimine – rahvakeelne sõna massaaži jaoks. Viitab pigem klassikalisele massaažile, sest näiteks tai või vana-eesti massaažis on kliendil riided seljas ja lihast kätte võtta ja mudida on palju keerulisem.

Naprapaatia – alternatiivne ravimisviis, mille järgi on vaevuste tekitajaiks vaagna, rindkere ja lülisamba pinged. Naprapaatia tähendabki otseselt põhjuse kõrvaldamist. See teraapiaharu pärineb USA-st ja on levinud Soomes, kus asutati 2003. aastal ka vastav kool. Naprapaadid on Soomes riiklikult tunnustatud ja kontrollitudtervishoiutöötajad.

Osteopaatia – manuaalteraapia meetod. Osteopaadid on mitmetes riikides saanud arsti väljaõppe ning on sageli ka arstid. Osteopaadid korrigeerivad lülisammast, aga ravivad lisaks veel funktsionaalseid häireid, mis on seotud näiteks seedimise või hingamisega. Lisaks ragistamisele on kasutusel pehme venitusmeetod ehk liigeseid ei panda raksatusega paika nagu kiropraktikas. Osteopaadid kasutavad ka liigeste mobilisatsiooni (liigutamist). Hädade põhjustajaiks peetakse lihaste ja sidemete ebanormaalseid pingeseisundeid ja luude nihkumisi. “osteo-”  tähendabki luud.

Pehmekoeteraapia – ravimassaaž, mis hõlmab valusate punktide vajutamist, sidekoe mõjutamist, venitusi. Tegeleb pehmete kudede ehk lihaste ja sidekoega. Teisisõnu: selles teraapias ragistamist ega kiropraktikat ei toimu.

Ragistamine, raksutamine – rahvapärane nimetus kiropraktikale, manuaalteraapia võtetele. Luustiku paikanihutamisel käib iseloomulik raks, mis pole muide üldse valus, ja sealt see nimetus tulebki.

Refleksoteraapia – ravimine teatud tsoonide ja punktide vajutamisega. Siia alla kuuluvad akupunktuur (nõelravi) ja punktimassaaž. Refleksoteraapias usutakse, et jalal või käel asuvad punktid, mille abil saab mõjutada kõiki kehapiirkondi, kaasa arvatud siseorganeid. Vastavaid punkte vajutades saadetakse impulss närvide kaudu mõjutatavale piirkonnale.

Trigerpunktiteraapia – Trigerpunktid ehk päästikpunktid on pinges lihases või selle fastsias asuvad üliärritavad punktid, mida iseloomustab kiirgav valu. Trigerpunktid võivad tekkida erinevates lihastes ning need tekitavad valu ning erinevaid funktsioonihäireid. Trigerpunktiteraapia tegeleb nende punktide vabastamisega. Teraapialaegas pakub hetkel trigerpunktide nõelravi.

Tai massaažVäänamine – ehk teisisõnu venitamine. Kui massaažis/teraapias venitatakse ja inimene pole ise venitamisega eriti harjunud, võibki jääda mulje, et teda tiritakse-väänatakse mingisse veidrasse poosi. Niiviisi passiivselt venitades saab kasutada ka suuremat liikumisulatust, mis ise üksinda ei õnnestuks, nii et tulemuseks saadud asend võib tõepoolest üpris väändunud olla. Tegelikult venitusi kartma ei pea, sest kedagi paigast ära ei nihestata. Venitusi on palju tai massaažis, aga need moodustavad olulise osa ka süvamassaažist (spordimassaaž) ja füsioteraapiast.

Erinevad võtted Teraapialaekas

Silja
klassikaline ja tai massaaž

Tai massaaži mõnusad muljuvad-sügavad võtted kipuvad ikka klassikalise massaažiga segi minema, sest annavad tavalisele lauamassaažile palju juurde. Näiteks meeldib mulle väga kliendil üle terve keha (läbi rätiku) “kõndida/tammuda”. Kasutan seda siduvaks võtteks näiteks massaaži lõpus või enne kliendi ümberpööramist. Kui keegi ikka korralikult seljale vajutab, on ju jube mõnus! Peopesi meeldib mulle ka tai massaaži meetodiga mudida, sest nii saab mõnusalt tugevalt vajutada. Käed jäävad tihti massaažis tähelepanuta, aga tegelikult on enamikel inimestel pinges (istuv eluviis). Sestap ongi hea neid ka mudida ja tai massaaž pakub kiire ja tõhusa meetodi.

Klassikalist massaaži ma päris õpiku järgi kindlasti ei tee. Kasutan palju vähem võtteid ja välja on kujunenud omad lemmikud. Usun, et paari tõhusa võttega saab palju rohkem ära teha, kui sadat ühesuguse toimega võtet üksteise otsa kuhjates. Tähtis polegi konkreetne võte, vaid inimese tunnetamine. Kus tal pinged on? Kas pinge leevenes? Samuti teen klassikalist massaaži pigem tugevamalt, nii et see läheb poolenisti juba spordimassaaži alla.

Abivahenditest kasutan aeg-ajalt hiina meditsiinist tuttavat gua sha kraabitsat, millega kraabin kõige valusamaid kohti. Olen kasutanud seda trapetslihase ehk turja puhul ja inimestele on mõjunud. On olemas ka täitsa eraldi gua sha massaaž, kus kraabitaksegi nahk kergelt kriimuliseks (naha alla tekivad verevalumid).

Mari-Liis
klassikaline, vana-eesti ja lümfimassaaž

Klassikalise massaaži alustuseks valin vastavalt toatemperatuurile, enda käte soojusele, kliendi pingele vms. pigem vana-eesti massaaži võtteid: läbi rätiku “katsumine”, loksutamine, tammumine, hällitamine. Neid võtteid teostan üle terve keha, saades nii ka parema ülevaate tema seisundist. Ka tal on nii mugavam lõõgastuda. Seansi jooksul kombineerin erinevaid võtteid: “muna” ehk kindlamate piiridega punkti leides kasutan trigerpunktiteraapiat, surudes punktile. Seejärel lõdvestan piirkonna ringitamisega.

Minu klassikaline massaaž on segu klassikalisest, vana-eesti, süva- ja spordimassaažist. Seljal kasutan pärast soojendavaid võtteid palju süvamassaaži, nt. Golgi kompleksi lõõgastus selgroosirgestajale, nimme-ruutlihase töötlus. Tunnise seansi ajal, kus põhirõhk on seljal, jõuan jalgu teha vaid seliliasendist ja tai massaaži võtetega. Vahel leian pinges kohti ka lümfimassaaži seansi ajal (õrn massaaž). Siis otsustame koos kliendiga, kui suure osa ajast pühendame lümfimassaažile ja kas mõnda piirkonda peaks muude võtetega töötlema.

Ühtlasi kasutan teadmisi fastsialiinidest: lihased on omavahel sidekirme kaudu ühendatud erinevaid liine pidi. Kui ühes lihases on pinge, tekib pinge ka mujal piki liini. Tihti tuleb inimene seljavaluga, aga juba talla alt on tunda, et ühe kehapoole liin on pinges. Siis ei aita valusa koha mudimisest seljal, vaid töödelda tuleb pinges kohad üle terve keha, varvastest alates. Neid teadmisi on parim kasutada iidsete massaažide juures: vana-eesti ja tai.

Aeg surub tavaliselt peale, nii et venitusteraapiat väga teha ei jõua, aga kliendile annan koju soovitused venitusteks küll kaasa.

Sander
füsioteraapia, klassikaline ja süvamassaaž, trigerpunktide nõelravi

Sageli tulevad massaaži inimesed, kellel on tegelikult mingi probleem. Kuna olen füsioterapeut, juhtubki tihti nii, et massaaži väga ei teegi ning tegelen pigem vaevusega. Ka füsioteraapia pole selgelt piiritletud: kasutan nii mobilisatsioone, manipulatsioone, venitusi kui ka harjutusi. Inimesed pahatihti ei teagi ise, mida neil täpsemalt vaja on, sest ise on ju raske probleemi määratleda. Samuti ei olda eri teraapiatega kursis. Ega saagi teada, mida iga füsioterapeut teha oskab, kuna see on laialivalguv ja kõikehõlmav mõiste. Mõned keskenduvadki pigem hindamisele ja harjutustele, mõned ei tee üldse massaaži. Püüan klientidele abiks olla ning pakkuda seda, mis neil olemise kergemaks muudab. Pole mõtet niisama klassikalist mudimist teha, kui kliendil/patsiendil see valu ära ei võta.

Viimasel ajal on huvi pakkuma hakanud erinevad manuaalteraapia meetodid ning olen Inglismaal mitmetel kursustel end täiendamas käinud. Seepärast oskan ka “ragistada” ehk teostada mõningaid kiropraktilisi võtteid.

Allikad:

Eesti Keele Instituut. Eesti keele seletav sõnaraamatVõõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.03.2017

Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts. Vaadatud 20.03.2017

Kliinik.ee

Massage“. Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 16.03.2017

Tio, D. “Osteopaths and Chiropractors: Similarities and Differences”. Osteopathy.com

Kas füsioteraapia ja massaaž on kallis?

Tihti tundub inimestele, et füsioteraapia või massaaž on kallis luksusteenus, mida igaüks endale lubada ei saagi. Päris hädalistele on olemas ka haigekassa füsioteraapia, aga näiteks meie pole selle lepinguga vaevuma hakanud, sest seal on iga inimese jaoks aega umbes pool tundi. Lisaks võib varasemast kogemusest (teises ettevõttes töötades) öelda, et arsti poolt saadetud patsiendid pole üldjuhul ka väga motiveeritud ise võimlema ehk kodus harjutusi tegema, vaid ootavad terapeudilt imenippi, mis ühe hoobiga kõik hädad kaotaks.

Kas eksperdi teenus on kallis?

Kas füsioteraapia ja massaaž on kallis? Sõltub, kuidas võtta. Tegu on eksperdi teenusega, kes pühendab kliendile oma jäägitu tähelepanu. Hambaarstil käik on ka kallis, kuid sellega ollakse harjunud. Ja tegelikult peabki ju palju maksma, sest spetsialist on kaua õppinud ja lisaks on kasutusel mitmed masinad ja arstiriistad, mida kõike tuleb ka regulaarselt steriliseerida, et tagada hügieen. Massaaži-teraapia puhul tuleb mängu ka füüsilise töö faktor. See pole kindlasti nii raske töö kui kaevanduses või ehitusel, kuid siiski väsitav. Kui arvad, et me õhtul veel teineteisele massaaži teha jaksame, siis… ei, pärast pikka päeva on lisatöö viimane asi, mida teha soovime. Kooselavad massöörid ei suple iga päev massaažis, see on lausa luksus, kui ise vahelduseks massaaži saab. Sestap ei soovi me ka nädalavahetusel töötada. Nädalas peab olema paar päeva, mil lihased välja puhkavad ja taastuvad ja noh,… eks meil ole eraelu ka.

Palga maksmine on kallis lõbu

Tagasi teema juurde: kui kallis on meie teenus? Enne veel, kui hinnavõrdluse juurde lähme, tuletaks ka meelde, kuhu teenuse eest makstud raha läheb. See ei rända otse tegija rahakotti, vaid läbib teekonna läbi raamatupidamise: esmalt tuleb maksta kulud (ruumirent, kommunaalid, telefon ja internet, massaažilaua liising, massaažiõlid, näopaberid, lauakatted, vahepeal mõned reklaamikulud nagu visiitkaardid-flaierid), käibemaks ja siis vaatame, mis sellest pärast tööjõumaksude (pension, sotsiaalmaks, tulumaks) alles jääb…

Lihtne näide: ettevõtte arvel on 1000 eurot palgale kulutamiseks (eeldame, et kõik muud arved on makstud ja seda raha saab vabalt palgale pillata). Meie puhul on tegu omanike-juhatuse liikmetega, seega me töötuskindlustusmaksu ei maksa. Hakkame makse arvutama:

  • sotsiaalmaks: 248,12 eurot
  • brutopalk 751,88 eurot, millest lähevad maha:
    • tulumaks (tulumaksuvaba miinimum 170 eurot arvestatud): 113,37
    • kogumispension: 15,04

Järele jääb netopalk 623,47 ehk 62,3% algsummast, 37,7% läheb riigile.

Hinnavõrdlus: kui kallis on Teraapialaegas võrrelduna teiste ettevõtetega?

Järgnevas hinnavõrdluses me nimesid ei nimeta, sest nii poleks lihtsalt viisakas. Igaüks saab eri kohtade hinnad ise internetist välja uurida nagunii. Võrdleme enamlevinud teenuseid ehk massaaži ja füsioteraapiat. Valisime võrdlusesse kohad, kus on käibemaks, sest ka meie maksame käibemaksu ja see tekitab olulise hinnalisa. Võrdluses on Tallinna asutuste hinnad, sest asume isegi Tallinnas. Tunnistame, et mitmed kohad (üldiselt meist soodsamad) jäid võrdlusest välja, kuna nad pole käibemaksukohustuslased nagu meie või puudub kohati üleüldse teave ettevõtte juriidilise nime kohta.

Füsioteraapia

Varem leidis Teraapialaekast 2 teenust: esmane ja korduv füsioteraapia. Nüüd koondasime need ühe nimetuse alla (füsioteraapia) ja panime keskmise hinna (32 ja 40 enne, nüüd 36). Miks? Ka korduva füsioteraapia puhul on tihti vaja alguses uuesti hinnata ehk teha põhimõtteliselt seda, mida tehakse esmases.

Meie juures kestab füsioteraapia reeglina vähemalt 75 minutit, esimesel korral võib minna ka 90 minutit. Kuna mitmetes muudes kohtades on füsioteraapia 45 minutit või on variandid (30, 45, 60 min), siis arvutasime välja tunnihinna ja võrdleme seda. Kui Teraapialaekas kestab tavaliselt 75 minutit, siis 36 euro puhul saame tunnihinnaks 28,8 eurot. Leidsime 11 kohta (üks neist oli spaa, Tallinnas pole eriti taastusravispaasid), kus pakutakse füsioteraapia teenust ja kehtib KM. Tunnihinnad kõikusid piirides 20-75 eurot ja keskmine oli 40,6 eurot. Kusjuures, spaa ei olnud neist kõige kallim, seal tuli tunnihinnaks 39 eurot. Keskmist kergitas kindlasti palju üks koht, kus hinnaks 75.

Kas füsioteraapia on kallis

Klassikaline massaaž/üldmassaaž

Klassikalise massaaži keskmine tunnihind massaažisalongides on 34,1 eurot, spaades aga tunduvalt kallim: 44,57 eurot. Kuna klassikaline massaaž on kõige levinum, on selle kohta ka kaks erinevat graafikut. Spaade ja salongide kokkuvõtlik keskmine on 38,4 eurot ehk kuskil vahepeal. Mitmes kohas on klassikaline massaaž kirjas ka üldmassaažina. Kalleim variant 55 eurot, odavaim 17 eurot.

klassika-hind

klassika-spaas

Süvamassaaž/spordimassaaž

Meie poolt pakutav süvamassaaž on põhimõtteliselt paari vimkaga spordimassaaž. Teine nimi võiks olla ka terapeutiline massaaž. Võrdlesime Teraapialaeka süvamassaaži teiste kohtade spordimassaažiga. Salongides on keskmine hind 40,67 eurot, spaades 56,75 eurot. Nende kohtade keskmine tunnihind on 47,1 eurot. Kalleim 64 eurot, odavaim 35 eurot.

suva-hind

Tai massaaž

Idamaine tai massaaž salongides nii levinud pole, seda leiab rohkem spaadest. Salongide keskmine hind tuli 46,4 eurot, spaades 48 eurot. Kõigi peale keskmine 47,4 eurot. Kalleim variant 71,25 eurot, odavaim 33 eurot.

tai-tunnihind

Näib, et spaateenused on teisest hinnaklassist kui salongide pakutav. Eks seal mängib rolli ka lõõgastav õhkkond. Kvaliteet on iseasi, tihti saabki seal rohkem silitamist kui massaaži, aga seegi meeldib inimestele…

Kallis on suhteline mõiste ja enne hindade osas järelduste tegemist tasub tutvuda ka üleüldise turuseisuga. Ja muidugi ei tasu unustada, et hinnast olulisem on kvaliteet. Vähemalt siis, kui on vaja mingist probleemist jagu saada.

SEB maraton tuleb-tuleb – 1 nädal!

SEB maraton on kõigest nädala kaugusel ja kui suundud värisevate kätega Vabaduse väljakule stardimaterjale välja võtma, tekibki juba tunne, et kohe ongi suursündmus käes. Enam ei tasu väga tõmmelda, sest just nüüd, mil SEB maraton on ukse ees, on kätte jõudnud aeg, mil võid rahumeeli jalad korraks seinale visata ja suurpäevaks välja puhata. Mis jooksudesse puutub, siis võid jalgu värskena hoida väikeste sörkidega, aga needki jäävad järjest lühemaks.

SEB maraton nädala pärast

1. Viimane tugev massaaž hiljemalt neljapäeval

SEB maraton toimub pühapäeval ning viimase tugevatoimelise massaaži võid endale lubada neljapäeval, et jalad jõuaks sellest ka pisut taastuda (tugev massaaž võib jalad natuke tuimaks teha). Loodetavasti oled juba aegsasti aja kirja pannud ning ka tugeva massaaži ära proovinud, et keha oleks harjunud. Kui kahtled, siis võid alati ka klassikalise massaaži valida, et natukenegi jalgu lahti saada ja tervet keha lõdvestada.

2. Langeta koormust ja puhka!

Tugevate trennide aeg on nüüdseks möödas ja nädala suurim pingutus ongi SEB maraton ise. Kui eelmistel kuudel trenni väga teinud pole, siis nüüd on ammugi hilja, hakka parem kohe puhkama. Muidu poogid enne suurjooksu veel vigastuse külge või väsitad end liigselt ära. Nädala jooksul võiks koormus järk-järgult langeda. Teraapialaekurite stiilinäide: teisipäeval 50 minutit sörki (vahelduseks paar 100m kiirendust mõnusas kerivas tempos), kolmapäeval 40 minutit, neljapäeval 30 minutit, reedel puhkus, laupäeval 20 minutit sörki ja paar kiirendust jooksuharjutust, pühapäeval enne maratoni paar sörgisammu soojenduseks. Ära torma ka rühmatrennidesse, just nüüd tasub kehale igati puhkust anda. Käi saunas, lõõgastu, tee mõnusaid magneesiumiga jalavanne, maga korralikult!

3. Laadi kvaliteetsete süsivesikutega

Kütus, millega rajale lähed, on äärmiselt oluline. See, et maratoniga väga palju kaloreid kulutad, ei tähenda, et võid ükskõik mida süüa. Laadimine ei tähenda kommide, küpsiste ja kookide pugimist. Kuna maratoniga lõhud tahes-tahtmata keha ja tekib palju vabu radikaale, tuleb ka paranemisprotsessile kaasa aidata. Vajad vitamiine ja mineraalaineid ning nende parimateks allikateks ongi tervislikud toidud ja mitmekülgne menüü. Söö palju puu- ja köögivilju, naudi erinevaid hommikuputrusid (täisteravili mineraalainete ja B-vitamiinide jaoks, katseta põnevate viljadega nagu kinoa, hirss, toortatar, amarant).

4. 3-päevane magneesiumikuur

Neljapäeval võid alustada vedela magneesiumi manustamist. Eriti siis, kui sul on varem jooksudel krampe tekkinud. Vedel magneesium imendub kiirelt ning on tänuväärne abivahend ka võistluse ajal (võid igaks juhuks paar ampulli sokisäärde pista). Spordipoodides on saadaval ühekordsed doosid just nimelt ampullide kujul (Magneslife). Kindlasti ei tasuks valida tavalises toidupoes leiduvat odavat lahustuvat tabletti, sest see ei imendu. Sisse süües peaks magneesium olema magneesiumtsitraadi kujul. Muidugi võid magneesiumkloriidi helvestega ka jalavanni teha (15-20 minutit). Tee magneesiumiprotseduure õhtuti, sest need lõdvestavad ja toovad hea une.

5. Vigastustele kinesioteip peale

Kinesioteip parandab vigastatud kohtades ainevahetust ja lümfiringet, vähendades seeläbi valuaistingut. Kinesioteip pole vaid spordiürituste viimane moeröögatus, vaid aitab ka päriselt. Teipida võib näiteks põlve, hüppeliigest, kannakõõlust, reie- ja säärelihaseid. Samas, kui näiteks hoopis selg või kael põrguvalu teeb ja viimaks jooksu segama võiks hakata, võib ka sinna teipi panna. Kui sa ise teipida ei oska (võid ju Youtube’i abil proovida), siis astu reedel meie juurest läbi (teip püsib tihti ka 2 nädalat, aga mida hiljem panna, seda suurem tõenäosus, et kogemata maha ei tule).