3 viisi, kuidas köögiviljad jubedaks muuta

Kui oled alati soovinud teada saada, kuidas köögiviljad kõigi inimeste jaoks võimalikult jubedaks muuta, et nad ometigi nende söömise lõpetaks, siis see postitus on sinu jaoks! Samuti on see postitus sinu jaoks, kui tahad teada, kuidas köögivilju paremini serveerida, nii et säiliks rohkem toitaineid, meeldiv välimus ja hõrk maitse. Nii et vihkajad ja armastajad, koonduge kokku ja vaadake, kas olite neist 3 moodusest teadlikud!

1. Keeda/küpseta köögiviljad alati ülipehmeks

Üleküpsetatud ja krõmpsud köögiviljad

Üleküpsetatud köögiviljade plussid:

  • kena ühtlane luitunud värv, mis sobib vanaema antud vana laudlinaga
  • ei ole vaja palju mäluda, köögiviljad suisa sulavad suus
  • seedib kiiresti, saab ruttu järgmise pidusöögi juurde asuda
  • vitamiinid hävivad ehk saab osta purkide kaupa igasugu põnevaid vitamiine
  • eri köögiviljad omandavad ühtlase, mittemidagiütleva maitse, mida ise kõiksugu maitseainesegudega täiendada saab

Üleküpsetatud köögiviljade miinused ehk miks need krõmpsuks jätta:

  • köögiviljad säilitavad oma erksa värvi ehk sul on lihtsam iga päev vikerkaarevärvilist toitu süüa
  • suurem osa vitamiine jäävad alles ning toidust saadavad toitained on kehale paremini omastatavad kui purgist
  • krõmps köögivili on parema maitsega ja omab natukenegi iseloomu
  • toidus on säilinud kiudained ning kõht püsib kauem täis, veresuhkru tase tõuseb aeglasemalt, aitab kaasa kaalulangetusele; kiudained aitavad kehast mürke välja viia

2. Valmista võimalikult väheste komponentidega salateid, ära kasuta kastmeid!

Paljudes pubides ja muudeski söögikohtades näeb tihti seda klassikalist “salativarianti”. Taldrikul troonivad lihatükk, kartul, kaste ja nii muuseas on susatud juurde ka kohustuslik salatielement, mis enamasti koosneb paarist üksikust tomati- ja kurgiviilust. Ei mingit oliiviõli, maitseaineid, muid salatilisi või köögivilju. Mõnikord kohtab ka üksikut salatilehte või rebitud hiina kapsast.

Lihtsa salati plussid:

  • lihtne ja kiire valmistada, sest pead vaid tüki kapsast rebima ja tomati kõrvale panema; kui on kiire, viska lihtsalt terve kurk taldrikule
  • taldrikul olevad teised toidud saavad salati kõrval särada
  • komponendid saadaval igas poes
  • iga pubikokk oskab teha

Vaimuvaese salati miinused:

  • puudub igasugune põnevus ja maitseelamus jääb saamata
  • kaob armastus köögiviljade vastu
  • võib kaduda armastus teatud söögikoha vastu, kui tegu on köögiviljalembese inimesega, kes hindab enamat kui viiluke kurki ja tomatit
  • jäävad saamata mitmed kasulikud rasvhapped: oomega-9 oliiviõlist, oomega-3 nt tšiia-kanepi-linaseemnetest

Teraapialaegas soovitab:

  • kasuta salatis erinevaid köögivilju ja julge ka puuvilju lisada
  • riivi vahelduseks salatisse porgandit, õuna või kapsast
  • pane salatisse seemneid, et saada kasulikke rasvhappeid (keegi ju niisama peoga seemneid vast sisse ei aja)
  • kalla kastmeks peale oliiviõli (oomega-9), katseta ka kreeka pähkli, kõrvitsaseemnete, linaseemneõli
  • maitsesta meresoola ja värskete ürtidega (nt pune, tüümian, basiilik)
  • valmista värviline salat, mida on lausa lust süüa

3. Tunnista ainsa valmistusviisina keetmist

Keetmise plussid:

  • lihtne, igaüks oskab vee ja köögiviljad potti valada

Keetmise miinused:

  • keeduvett ära kallates kaotad ka sinna läinud vitamiinid ja mineraalid, paljud köögiviljades olevad vitamiinid on vesilahustuvad
  • keetmine on paslik sel juhul, kui teed püreesuppi ehk ei kalla vett ära

Teraapialaegas soovitab:

  • auruta oma köögivilju: aseta sõel keeva veega poti kohale ja lase aurul köögiviljad ära küpsetada
  • kui spetsiaalset aurutit pole, ajab asja ära ka tavaline sõel, mis potti ei kuku; ise toimetame kodus just sõelaga

Taimetoit on põnev!

vegetables-573958_1280Taimetoit on selle mittearmastajate kantsis tihti saanud külge halvustava maigu, sest kiputakse arvama, et kui keegi on taimetoitlane või eelistab peaasjalikult taimetoitu, siis sööb ta päev otsa ainult rohelist salatit. Tegelikult on taimetoit palju enamat ning selles maailmas on oma koht nii eelroal, kopsakal prael, magusatel ampsudel kui ka kaloririkastel näksidel. Meie Teraapialaekas ei ole taimetoitlased, kuid suurem osa meie igapäevatoidust on taimne, mõnel päeval suisa 80-90%, argipäeval 60-70% kindlasti. Loomsest tarbime kodujuustu, juustu, maitsestamata jogurtit, kohupiima (piimatooteid iga päev alati ei söögi), muna, kala ja vahetevahel kanafileed.

Aga… see postitus on mõnevõrra emotsionaalne vastureaktsioon kõigile neile pahuratele häältele, mis taimetoitu jänkutoiduks peavad. Seda juhtub enamasti neis toidusaadetes, kus hakatakse ülekaaluliste inimeste harjumusi muutma ning nad kuulutavad valju häälega, et nemad küll salati peal kaua ei ela. See postitus ei hakka ka selgitama neid sadu põhjusi, miks taimetoit tervislik on (vitamiinid, mineraalained, kiudained, pikem eluiga, fütotoitained jne. jne.). Tegelikult võib taimetoit samuti väga ebatervislik olla, nii et vegetariaaniks hakkamine ei kindlusta automaatselt säravamat nahka ega muid hüvesid. Näiteks kuuluvad taimetoidu alla ka friikartulid, sai, enamik maiustusi (hüdrogeenitud taimse rasva ehk transrasvaga, sest see on odavam), kartulikrõpsud, karastusjoogid… aga sukeldume täna hoopis teistmoodi põnevasse maailma!

Teravili on taimetoit

Kinoa - meeldiv taimetoit
Kinoaroog

Suure tõenäosusega (kui sa just paleofänn pole), on su toidulaual võrdlemisi palju teravilja. Siinkohal tasuks valida täisteratooted, kus rohkem kiudaineid ja mis seetõttu aeglasemalt imenduvad ning kõhu kauem täis hoiavad. Teravilja leiab nii klassikalistes ja universaalsetes toodetes nagu leib, sepik, kuklid, mida ükskõik mis kellaajal süüa võib, kui ka toorainena, millest eri roogasid valmistada. Riisi on vast igaüks keetnud, aga katsetada saab ka hirsi või odraga. Sama kasutusala on ka kinoal, amarandil ja toortatral (see on mahedama maitsega kui klassikaline, röstitud tatar ja pealekauba Eestis kasvatatud), kuid need on tegelikult seemned, mitte teraviljad. Kui tahad rikkalikumat toidulauda, proovigi erinevaid viljasid ning avasta uusi, mõnusaid maitseid.

Taimne valk kaunviljast

Taimetoidu vihkajate peamine argument on, et sealt ei saa piisavalt valku ning valguvajaduse katmiseks on ilmtingimata vaja liha pugida. Tõsi, oma aminohappeliselt koostiselt on loomne valk kvaliteetsem, sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, mida keha ise ei tooda. Näiteks 30 grammist munavalgust imendub 28 grammi (Holfrod “The Optimum Nutrition Bible”) ning muna on tõtt-öelda ideaalse aminohappelise koostisega. Kuid valku leiab ka teraviljast, mida enamik tõenäoliselt juba tarbib, ja kaunviljast, mille tarbimine eestlaste hulgas väga kiita kahjuks ei ole. See, kes ei soovi loomset tarbida, peaks kombineerima kaun- ja teravilja, et kõik aminohapped kätte saada. Näiteks 30 grammi kombineeritud riisi- ja läätsevalku annab samasuguse spektri aminohappeid nagu muna ja imendub samuti 28 grammi.

Hummus: väga mõnus taimetoitValguvaegust tänapäeva ühiskonnas tegelikult kartma ei pea, pigem kipuvad inimesed valku üle sööma. Kahjuks keha nii kiirelt ei omastagi ning see on neerudele ja maksale, mis jääkidega toimetavad, hoopis lisakoormus. See selleks, plaan oli keskenduda taimetoidu põnevatele aspektidele. Nii… kaunviljad on head valguallikad ja nende valik on laiem, kui esialgu tunduda võib. Ära piirdu vaid kord aastas hernesupi söömisega, vaid lülita oma menüüsse läätsed, mungoad (näiteks idandatuna salatis), kikerherned (hummus on suurepärane määre, kus pole üldse küllastunud rasvu!), oad.

Keedetuna sobivad kaunviljad väga hästi teravilja-köögiviljarooga täiendama ning lisavad ka värskele salatile tummisust, muutes selle rikkalikumaks ja täitvaks. Läätsesid on väga hea ka vokiroale lisada. Eriti poolitatud läätsed saavad kiirelt valmis ning valmivad just nimelt vokiroa mahlades (köögivili annab ikka pisut vedelikku välja). Poolitatud läätsesid (tavaliselt punased) võid keetmise viimase 7 minutiks lisada ka riisi või muu teravilja hulka. Nii kikerherneid kui mungube saab edukalt idandada: vaheta iga päev vett ja loputa korralikult, siis kasuta näiteks põnevas salatis.

Kaunviljad ja gaasid…

Kui kardad, et kaunviljad tekitavad gaase, siis… su hirmudel on alust! Jah, kaunviljad tekitavad gaase, kui sa nendega õigesti ümber ei käi. Kui ostad konservi, loputa oad vms. veega enne kasutamist korralikult üle või leota mõnda aega. Nii eemaldad gaase tekitavad antitoitained ning pärast keetmist ei tohiks puhitustega enam probleeme tekkida.

Taimsed vahepalad

Taimeriik pakub suuremate söögikorade vahele näksimiseks nii mõndagi mõnusat. Krõbista näiteks pähklitega (kui tekitavad seedehäireid, on mõistlik üleöö leotada), söö üks täisteraleivaviil hummusega, löö hambad porgandisse või hellita oma maitsemeelt kirsstomati hõrgu kontsentreeritud maitsega. Samuti on puuviljad ideaalsed vahepalad ja ka maiustused. Parim oleks võtta üks puuvili, näiteks õun, ja kombineerida seda süsivesikute aeglasema imendumis ja stabiilsema veresuhkrutaseme tagamiseks peotäie pähklitega.

Salat ei pea olema igav!

Paljudes söögikohtades pakutakse kahjuks tänini vana haigutamapanevat kombinatsiooni: hiina kapsas-tomativiilakas-kurgilatakas. Ei ühtki maitseainet, ei ühtki õlitilka. Muidugi on sedasorti salat igav ja paneb paljud arvama, et taimetoit ongi neile, kel fantaasia puudub. Õiges salatis on maitsed aga rikkalikud.

salad-791891_1280

Hea salati põhikomponendid on:

  • lehed ehk mahuandjad; tavapärase salatilehe või hiina kapsa asemel võid vahepeal katsetada sinepimaigulise rukola, värske mündi, basiiliku või muu toreda rohelise kraamiga (poest leiab spinati, lollo rosso jne.)
  • tugevama maitsega köögivili; mõnusa meki annavad paprik ja kirsstomatid (palju rohkem maitset kui suuremates tomatites);
  • tummisust lisavad komponendid, kui tahad salatist kõhu rohkem täis saada; lisa kaunvilju (kikerherned konservina), avokaadot (rasvane, kasulikud oomega-9 rasvhapped)
  • ürdid ja maitseained; basiilik, rosmariin, tüümian, Provence’i ürdisegu, oregano (pune), pipar, tšilli lisavad salatile vunki juurde
  • kaste; just kaste on see, mis päevaprae salatitelt puudu on! Kasuta ainult oliiviõli (või pähkliõli: kreeka pähkli jne.) või sega seda sidrunimahla või palsamiäädika-õunaäädikaga

Taimsed maiustused

flowers-811797_640Puuviljad on magusate vahepaladena juba teada-tuntud lemmikud, kuid taimsetest komponentidest saab ka palju muud meisterdada. Näiteks on levima hakanud toorkoogid, kus põhi koosneb tavaliselt purustatud pähklist, mis segatud kleepuva datli- või rosinamöksiga ning täidiseks on chia seemnetega tarretatud puuvilja-marjakreem. Pähklitest ja puuviljadest saab veeretada rammusaid pallikesi ning isetehtud halvaagi nõuab vaid kahte osist: päevalille/seesamiseemneid või pähkleid ja magustajat (mesi või datlid), mis oma kleepuva konsistentsiga kõike koos hoiaks. Sulata kookosrasv, sega hulka kaarobit ja sul on meeldivalt magus šokolaad. Püreesta sügavkülmutatud banaanitükid, lisa maitseks marju või kakaopulbrit ning taimne jäätis ongi valmis! Võimalused on ausalt öeldes lõputud!

Taimetoit on mitmekesine

Kas suudad kokku lugeda siin postituses nimetatud taimsed road? Tuleb ju päris palju ning kõik olemuselt üpris erinevad. Lisa veel köögiviljapajad, püreesupid ja näed peagi, et taimetoit võib olla väga põnev. Jube kahju muidugi, et mitmetes toidukohtades loovust ei rakendata. Tihti tuleb tõdeda, et toitlustusasutustes ei osatagi süüa teha… Sest kes tahaks ampsata surnuks keedetud kaalikat või plödisevat porgandit? Köögiviljad peavad olema mõnusalt krõmpsud ja mitte ainult maitse pärast, vaid ka seetõttu, et krõmpsud imenduvad aeglasemalt, mis omakorda tähendab aeglasemat veresuhkru tõusu, mis tähendab stabiilsemat energiataset, kaaluhoidmist jne. jne. Enne, kui köögiviljad keetmisega ära tapad, mõtle! Ja tee siis hoopis midagi maitsvamat. Lisaks, kõige parem oleks üldse aurutada. Kasulikud ained kaovad ju keeduvette ära. Sestap tasub keeduvesi kastmeteks või puljongiks alles hoida või teiste valmistusmeetodite poole kiigata.

Fotod: Pixabay.com

Jõulud – kuidas pidulaud valutult üle elada?

Jõulud peedikoogigaJõulud on pahatihti suurenenud stressi periood. Ega jõulud iseenesest selles kindlasti süüdi ei ole. Inimesed ise on jõulud enda jaoks keeruliseks ja tüütuks mõelnud. Inimesed muretsevad kingituste ja sadade jõulupidude pärast, mida oma graafikusse pressida tuleb. Inimesed raiskavad tohutult raha, sest sisse on kodeeritud, et tingimata tuleb kinkidele palju kulutada, kui tahad oma hoolivust näidata. Inimesed arvavad, et jõulud peavad olema lõputu õgimine ja punnis kõhuga ringi kakerdamine. Tegelikult on jõulud vaba aeg, lõõgastumisaeg, pere ja sõpradega aja veetmise aeg. Samuti ei pea ilmtingimata end pühadega paksuks sööma ja siis tükk aega vinguma, et miski enam selga ei mahu. Milleks leppidagi sellega, et jõulude ajal süüakse üle, kannatatakse puhituse ja kes teab veel mille all? Milleks oma elu raskeks muuta? Enne, kui hakkad jõululauda planeerima, loe läbi mõned soovitused, mis su elu lihtsamaks võivad muuta.

Jõulud veeda ühe liha- või kalaroaga

Verivorstid, ahjupraad, sült, heeringarullid, vorst või sink salatis – pahatihti on jõululaual üks korralik kompott erinevaid valguallikaid. Kui sinna kõrvale veel muna süüa, on see neerudele ja maksale koormav, kuna need organid peavad tegelema jääkide töötlemisega. Need toidud on küll maitsvad, aga korraga ei tasu nii palju erinevaid süüa, sest nende seedimine võtab omakorda kaua aega ning võib põhjustada erinevaid seedevaevusi. Liigse valgu puhul hakkab organism rasvade asemel just nimelt valku energiaks kasutama ja selle tulemusel rasv kuhjub ja kilod kogunevad. Keha esmane energiaallikas on süsivesikud, seejärel rasvad ning valgud võetakse kasutusele kõige viimasena – nii toimib keha tasakaalustatud toitumise korral. Valgu ületarbimisega see normaalne protsess aga ei toimi.

Söö magustoit enne või 2-3 tundi hiljem

Seedimise seisukohalt on vägagi tore hoopistükkis magusroog esimesena lauale tuua. Üldiselt sisaldavad magustoidud palju kiirelt vabanevaid süsivesikuid (suhkrud). Süsivesikute seedimine võtab palju vähem aega kui rammusatest roogadest saadud rasvade ja valkude läbitöötlemine. Kui sööd toeka prae ja hiljem magustoidu peale, siis praad pole jõudnud veel maost lahkuda, kui magus juba peale tuleb. Süsivesikute seedimine toimub peensooles, valkudel aga maos. Kui valgud istuvad ees, jäävad süsivesikud nende taha lõksu ega saa edasi liikuda. Lisaks vajavad valgud ja süsivesikud seedimiseks erinevaid keskkondi: valgud happelist ja süsivesikud leeliselist. Valgud, mis tulevad peamiselt jõululaua liharoogadest püsivad maos umbes 2-3 tundi. Seega… söö magustoit enne või 2-3 tundi pärast pearooga. See kehtib eriti siis, kui sul on seedevaevusi!

Kombineeri liha mittetärkliseliste köögiviljadega

Mittetärkliselised köögiviljad – brokoli, lillkapsas, salat, paprika, kapsas, seller, baklažaan, redis, kurk, sibul jne. – sobivad liha juurde väga hästi, sest neid on koos kergem seedida kui näiteks liha koos kartuliga. Tavaline eesti jõulupraad on kahjuks aga sealihakäntsakas keedukartuli ja piimakastmega. Nagu ennegi mainitud, vajavad valgud ja süsivesikud seedimiseks erinevat keskkonda ning kui magu tegeleb ühega, siis jääb teine unarusse, nii et tekivad gaasid või muud vaevused. Samuti on piimatooted paljudel inimestel kõhuvalu põhjusteks ning seepärast soovitatakse neidki pigem eraldi toidukorrana tarbida. Proovi vahelduseks liha rohke salatiga, millest ei puuduks kindlasti ka maitseürdid ja korralik õli. Söögikohtades pakutakse tavaliselt mingit maitsetut segu tomatist, kurgist ja hiina kapsast, kus õlist pole haisugi. Sina tee aga parem salat! Kombineeri näiteks punast paprikat erinevate roheliste lehtviljadega, et saada kaunis jõulutoonides praekõrvane. Õhtu lõpuks on palju kergem olla ega pea liigsöömise pärast süümepiinu tundma. Kui tahad kartulit, siis paar tundi hiljem või näiteks juba esimesel jõulupühal võid sedagi koos salatiga serveerida. Oluline on kartul ja liha lahus hoida.

Planeeri jõuluõhtuks lõbusaid tegevusi

Vanad eestlase hullasid jõuluõhtul ka heintes ega istunud terve õhtu laua taga, olgugi et kohustuslikust seitsmest söögikorrast võiks just seda aimata. Nende toidukordade vahel olid aga pausid ja muud tegevused. Toit on külma ilmaga lohutav ja traditsiooniliseltki vahend armastuse näitamiseks, aga on ka muid võimalusi. Hooli oma lähedastest neid mitte paksuks söötes, vaid nendega aega veetes. Kraamige kapipõhjast välja mõni lauamäng, jutustage lugusid, laulge, tehke pärast pearooga väike jalutuskäik – tehke ükskõik mida, et lauast vahepeal eemale saada. Osa toite võib pärast esimest söömist laualt isegi ära koristada, et järgmisel päeval jätkata. Pühad on pikad, küll jõuate selle ära süüa.

Peida jõulukeeksi köögivilju

Jõulud ei pea tähendama suures koguses valge jahu ja suhkru söömist. Tummised küpsetised, kuhu on peidetud köögivilju, sobivad peolauale ideaalselt. Need on mahlased, tervislikud ja ülimaitsvad. Näiteks peet sobib imehästi kokku šokolaadiga (ehk kakaopulbriga) ning lohutab nukral ja pimedal talveõhtul. See on ka hea nipp, kuidas köögiviljapõlguritele kasulikku sisse sööta. Proovi näiteks kihilist peediga šokolaadikooki. Kindlasti on ka porgandikeeksi austajaid. Nii et viska taignasse ka riivitud köögivilju, ohtralt rosinaid ja pähkleid!