Iseenda hindamine: leia nõrkused

Uuringud on näidanud, et eliitpikamaajooksjad on halvema venivusega kui harrastus- ja tervisejooksjad. Just sooritusvõime parandamise koha pealt on vastukäivaid tõendeid dünaamilise või staatilise venitamise kasulikkusest. Igapäevane regulaarne venitamine ei ole vigastuste ennetamisel samuti kasutegurit näidanud. Samas parandab optimaalne venivus jooksu ökonoomsust. Seda arvesse võttes võiks venitamine ikkagi omal kohal olla. Selleks, et teada, millega enda kallal tööd teha, tuleb läbi viia iseenda hindamine.

Miks aga on optimaalse venivusega jooksjad ökonoomsemad ja edukamad kui nende keskmisest parema venivusega kolleegid? Arvatakse, et kui lihas-kõõluse ühendused on optimaalselt jäigad, siis kulub jooksu ajal liigeste stabiliseerimiseks vähem energiat. Näiteks tagab vaagent stabiliseerivate lihaste mõõdukas jäikus, et jala mahapaneku hetkel kulub  puusa-, põlve- ja hüppeliigese stabiliseerimiseks vähem energiat. Samasuguse näite saab tuua ka hüppeliigese kohta. Jooksmisel maandub jalg kergelt pöia välisküljele ning vajub siis mõõdukalt sisse (antud liigutused toimuvad frontaaltasapinnas). Mõõdukas sissevajumine on vajalik põrutuse pehmendamiseks. Kui aga frontaaltasapinnas hüppeliigest stabiliseerivad sidemed on liiga lõdvad, siis võib sissevajumine olla liiga suur. Taas kulub rohkem energiat ja aega, et viia hüppeliiges asendisse, kust saaks alustada uue edasiviiva tõukega. Liigne energia- ja ajakulu kuhjub iga sammuga ning tulemus pole see, mis soovitud.  

Seega võiks parandada nende piirkondade venivust, kus liigesliikuvus ei ole optimaalne. Samas peaks tagama nende piirkondade stabiilsuse, mille liigesliikuvus on üle optimaalse. 

Iseseisvalt liigesliikuvuse ning hüppe-, põlve- ja puusaliigese stabiilsuse hindamine

Järgnevalt mõned näited, kuidas hinnata iseseisvalt tähtsaimate piirkondade liigesliikuvust ning stabiilsust. Testi positiivne tulemus näitab, et on mingi probleem, millega tuleks tegeleda.

Trendelenburgi test

  • Seisa ühel jalal, tõsta vastasjalg üles (nurk põlvest ja puusast 90 kraadi)
  • Tasakaalu hoidmiseks võid kätega kergelt seinale toetuda
  • Seisa asendis vähemalt 30 sek
  • Test on positiivne, kui vaagen vajub üles tõstetud jala poole
  • Positiivne test viitab toejala puusa eemaldajalihaste nõrkusele

Puusa eemaldajalihaste hindamine

Kükitest ühel jalal

  • Seisa testitaval jalal, vaba jalg on puusast ja põlvest kergelt kõverdatud
  • Kükita alla umbes 60 kraadi võrra ja proovi tulla 6 sek jooksul tagasi algasendisse
  • Test on positiivne, kui kükki minnes:
    • tõuseb kand maast lahti (viitab sääre tagumise grupi lihaste lühenemisele)
    • hüppeliiges vajub sisse (viitab puusa eemaldajalihaste nõrkusele või hüppeliigese sissepöörajate nõrkusele või  hüppeliigese väljapöörajate lühenemisele)
    • põlv vajub või pöörab sisse (viitab puusa eemaldajate või väljapöörajate nõrkusele, viitab puusa sissepöörajate või reie lähendajate lühenemisele)
    • puus pöörab sisse (viitab puusa väljapöörajate nõrkusele või sissepöörajate lühenemisele)
    • vaagen kaldub ülestõstetud jala poole (viitab toejala puusa eemaldajate nõrkusele)

Kükitestiga hindamine

Selja lailihase pikkuse hindamine

  • Vii sirged käed selili lamades üle pea
  • Test on positiivne, kui suudad käed üle pea viia, aga samal ajal suureneb alaselja nõgusus või kui sa ei suuda alaselga maha surudes käsi üle pea viia
  • Positiivne tulemus viitab selja lailihase lühenemisele

Lailihase hindamine

Puusapainutajate pikkuse hindamine (Thomase test)

  • Lama laual selili (reied on poole pikkuse võrra üle laua serva) ja tõmba põlvest kõverdatud jalg rinnale
  • Jälgi, et alaselg ja ristluu piirkond jääks lauale
  • Test on positiivne, kui alumine jalg tõuseb laualt üles
  • Positiivne tulemus viitab alumise jala puusapainutajate lühenemisele
  • Thomase test on positiivne ka siis, kui alumise jala põlv läheb sirutusse (viitab reie nelipealihase või reie sirglihase lühenemisele) või puus eemaldub (viitab laisidekirme pinguldaja või iliotibiaaltrakti lühenemisele) või säär pöörab välja (viitab reie kakspealihase lühenemisele).

Puusapainutajate hindamine

Reie lähendajate pikkuse hindamine

  • Vii sirget jalga selili lamades kõrvale
  • Test on positiivne, kui nurk reie ja keha pikitelje vahel on väiksem või suurem kui 60 kraadi sel hetkel, kui püüad liikuvusulatust suurendada kompenseerivate liigutustega (vastaspuus tõuseb üles, liigutus toimub alaseljast jne)
  • Positiivne tulemus viitab kõrvale viidud jala reie lähendajate lühenemisele (nurk väiksem kui 60 kraadi) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (nurk suurem kui 60 kraadi)

Reie lähendajate hindamine

Suure tuharalihase pikkuse hindamine

  • Tõmba selili lamades põlvest kõverdatud jalga rinnale
  • Test on positiivne, kui ei suuda põlve rinnale tuua, ilma et ristluu maast lahti tõuseks
  • Positiivne tulemus viitab rinnale toodud jala suure tuharalihase lühenemisele

Suure tuharalihase hindamine

Reie tagaküljelihaste pikkuse hindamine

  • Tõsta sirge jalg selili lamades üles
  • Test on positiivne, kui üles tõstetud jala põlv kõverdub ja/või alaselg ja vastasjala põlv tulevad maast lahti, enne kui nurk üles tõstetud jala puusas on vähem kui 90 kraadi. Kui kompenseerivad liigutused tekivad hetkel, kui nurk puusas on üle 90 kraadi, siis on tegemist üleliikuvusega.
  • Positiivne tulemus viitab reie tagaküljelihaste lühenemisele (nurk vähem kui 90 kraadi) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (nurk suurem kui 90 kraad).

Reie tagakülje hindamine

Hüppeliigese liikuvuse hindamine

  • Vii väljaastesammus (eesmise jala kand maas, tagumise jala põlv võib olla maas ja kand maast lahti) olles eesoleva jala põlve vastu seina. Jälgi, et eesmise jala põlv ei vaju sisse ja kand ei tõuse maast lahti
  • Test on positiivne, kui kaugus eesmise jala suure varba ja seina vahel on väiksem kui 8 cm  (hüppeliigese liikuvus piiratud) või suurem kui 12,5 cm (hüppeliiges üleliikuv).
  • Positiivne tulemus viitab eesmise jala sääre tagumise grupi lihaste lühenemisele (kui liikuvus piiratud) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (kui üleliikuvus).

Hüppeliigese hindamine

Jooksja kehaasendi vaatlemine

Jooksja kehaasendi vaatlemine toefaasi keskel – faas, kus üks jalg (toejalg) on täistallal maas ja teine jalg (hoojalg) hakkab ette liikuma – annab väga palju informatsiooni, millised võivad olla jooksja nõrgad kohad.

Kui eestvaates vajub vaagen hoojala poole (hoojala poolne puus vajub alla), võib olla tegemist toejala poolsete puusaeemaldajate nõrkusega (vt Trendelenburgi test). Kui toejala hüppeliiges või põlv pööravad või vajuvad sisse võib olla samuti tegu teatud lihaste düsbalansiga (vt kükitesti ühel jalal).

Kui külgvaates puusad taha vajuvad (vaagen kaldub ette ja selg läheb nõgusaks), võib olla tegemist ülepinges alaselja ja puusapainutajatega ning nõrkade kõhu- ja tuharalihastega. Kõhulihaste puhul ei ole tavaliselt nõrgad mitte pindmised lihased, vaid kõhu ristilihas, mis on süvalihas. Kõhu ristilihase peamine ülesanne on lülisamba ja vaagna stabilseerimine enne ala- ja ülajäsemete liigutamist. See, aktiveerub, kui tõmmata naba veidi sisse ja üles.

Kasutatud allikad

Bailey, R., Selfe, J., Richards, J. (2010). The Single Leg Squat Test in the Assessment of Musculoskeletal Function: a Review. Physiotherapy Ireland, Vol 31, No 1, lk.18-23.

Baxter, C., Mc Naughton, L.R., Sparks, A., Norton, L., Bentley, D. (2017). Impact of stretching on the performance and injury risk of long-distance runners. Research in Sports Medicine, Vol 25, Nr 1, lk. 78-90.

Bubra, P.S., Keighley, G., Rateesh, S., Carmody, D. (2015). Posterior Tibial Tendon Dysfunction: An Overlooked Cause of Foot Deformity. J Family Med Prim Care, Vol 4, Nr 1, lk. 26-29

Clayton, P. (2016). Sacroiliac Joint Dysfunction and Piriformis Syndrome: The Complete Guide for Physical Therapists.  Chichester: Lotus Publishing.

Hottenrott, K., Neumann, G. ja Pfützner, A. Suur triatloniraamat2004.

Konor, M.M., Morton, S., Eckerson, J.M., Grindstaff, T.L. (2012). Reliability of three measures of ankle dorsiflexion range of motion.  Int J Sports Phys Ther. Vol 7, Nr 3, lk. 279-287

Physio Pedia. Trendelenburg Test. Vaadatud 7.11.2018.

Physio Pedia. Weight-bearing Lunge Test. Vaadatud 14.11.2018

Seljavalu ründab ootamatult, mida teha?

Seljavalu olulised punktid nimmeruutlihases
Valupunktid nimmeruutlihases

Tõstad maast tikutopsi ja korraga käib alaseljast terav valu läbi. Nüüd pead enne igat liigutust hoolikalt mõtlema, kas on ikka vajalik seda teha. Rahvakeeli nimetatakse antud olukorda lihase äratõmbamiseks. Tegelikult ei ole enamikel juhtudel tegemist ei lihase venituse ega rebendiga, vaid lihtlabase spasmiga.

Alaselja valu puhul on väga sageli tegemist nimmeruutlihase ja tuharalihaste spasmiga. Tihti kaasneb sellise seljavalu probleemiga pinge ka puusapainutaja lihastes ning muutused vaagna ning ristluu asendis. Seepärast võib esineda valu kiirgumist kas kubeme piirkonda või jala taga- või väliskülge. Spasmi tunneb ära peamiselt selle järgi, et valu annab endast märku erinevate liigutuste ajal (ettekummardamine, voodis pööramine jne). Lihasspasmi puhul on kindlasti tark pöörduda spetsialisti poole, tulles näiteks Teraapialaekasse füsioterapeudi vastuvõtule, aga on ka rida eneseabivõtteid, mida saab valu leevendamiseks rakendada.

Tegevus seljavalu ägedal perioodil

Väga ägedal seljavalu perioodil aitavad puhkeasendid, mis lihaseid lõdvestavad. Puhkeasendite puhul jälgi, et lamad mõõdukalt kõval alusel, et tagada lihaste täielik lõdvestus. Allpool näited erinevatest puhkeasenditest, mida võib ägeda seljavalu korral päeva jooksul kasutada. Mõistlik on asendeid vahetada ja kui vähegi võimalik, siis ka vahepeal ringi liikuda. Pane tähele, et neis seljavalu puhkeasendites kasutatakse abivahenditena tekke, patja ja tooli.

Lõdvestav asend seljavalu korral IMG_6306 Lõdvestav küliliasend seljavalu puhul IMG_6308 IMG_6310

Ägeda seljavalu korral on väga tähtis ka õigel viisil voodist tõusta ja voodisse minna. Istuvast asendit ei ole hea tõusta, sest see koormab alaselga. Valuvabaks tõusmiseks käitu järgnevalt:

  • Keera end valutavale küljele, kõverdades põlved ja käed
  • Tõmba kõhulihased sisse, hinga sisse, välja hingates pööra end toengpõlvitusse
  • Toengpõlvituses liigu voodi serva poole.
  • Voodi serval olles tõmba kõhulihased sisse ja välja hingates aseta terve jalg maha.
  • Järjekordselt välja hingates ja kõhulihaseid sisse tõmmates aseta teine jalg maha ning tõuse püsti.

Voodisse minnes käitu samamoodi kui voodist tõustes, kuid siis aseta voodile esmalt haige jalg, et koormus langeks tervele jalale.

Eneseabivõtted alaägedal perioodil

Alaägedal perioodil, kui seljavalu juba järele andma hakkab, tuleks juba teistsuguseid võtteid kasutada. Kõigepealt tuleks alustada nimmeruutlihase ja tuharalihaste masseerimist palliga (nt tennisepall). Masseerimisel võid kasutada ringjaid liigutusi, liikuda piki- ja külgsuunas jne. Valupunktis hoia lokaalset survet kuni valu leevenemiseni.

Nimmeruutlihase massaaž
Nimmeruutlihase algus- ja kinnituskoht (nendest piirkondadest tuleks masseerida)
Tuharalihaste massaaž (masseeri kogu ulatuses, alt reiest kuni üles vaagnani)

Masseerimisele peaks järgnema lihaste venitamine. Igat lihasgruppi venita 3-5x, kus ühe venituse kestvus on 10-15 sekundit. Venituse ulatus peaks olema kuni valu piirini. Enne venitust hinga sügavalt nina kaudu sisse ning venitusse minnes sügavalt suu kaudu välja. Venituse ajal püüa hingata rahulikus tempos sisse ja välja. Kui seljavalu lubab, siis püüa iga korraga ettevaatlikult venituse ulatust suurendada.

Nimmeruutlihase venitus
Nimmeruutlihase venitus (tunneta venitust painutusele vastasküljel)
Venitused
Nimmeruutlihase, keskmise ja väikese tuharalihase venitus (algasendis siruta ennast võimalikult pikaks, tunneta venitust ülessirutatud käe poolses küljes ja puusa välisküljel)
Pirnlihase venitus (tunneta venitust pealmise jala tuharas)
Tuhara ja selja venitus seljavalu raviks
Tuharalihaste ja selja venitus (pööra pea sirge käe poole, jälgi, et sirge käe poolne õlg oleks maas, tunneta venitust pealmise jala tuharas ja alaseljas)
Puusapainutaja venitus on seljavalu puhul oluline
Puusapainutaja lihaste venitus (jälgi, et eesoleva jala põlv ei liiguks pahkluust ettepoole, liigu tagumise puusaga ette, hoides selg sirgena, tunneta venitust tagumise jala reie esiküljel ja puusa esiosas)

Veel

Lihasspasmi korral on väga sobilik määrida pinges ja valutavale piirkonnale ka soojendavat kreemi või asetada antud piirkonnale 15-20 minutiks soojakott (sooja kasuta 3-4 korda päevas ja ka enne masseerimist ja venitusi). Kindlasti väldi valutekitavaid asendeid, äkilisi liigutusi ning raskuste tõstmist. Kui on hädasti vaja teha midagi, mis võib valu tekitada, siis tõmba tegevuse ajal naba kindlasti sisse, püüa hoida selg võimalikult sirge ning võimalusel kasuta selga toetavat ortoosi.

Midagi kassiomanikele

Kui tennisepalliga masserimist kõrini saab, siis võib alati võtta appi kassi… muidugi juhul, kui neil üksteise masseerimisest aega üle jääb.

Nüüd kiirelt kassi soetama!!!

Kasutatud kirjandus

Saarma, R. Terve selg ja terve kael. 1999.