D-vitamiin: mitut moodi kasulik

D-vitamiin tuleb lambavillast

Sageli vaieldakse selle üle, kas ja milliseid vitamiine-mineraale tarbima peaks. Kui ühest vastust sellele küsimusele on üpris raske leida, siis ühe tendentsi võib siiski välja tuua: enamik inimesi nõustub, et D-vitamiin on vajalik. Aga kas tegu on üleüldse vitamiiniga? Mis on selle funktsioonid inimkehas? Kas päiksevalgus ei tagagi vajalikku kogust D-vitamiini? Kui need küsimused ka sind kimbutavad, soovitame soojalt selle postituse läbi lugeda!

D-vitamiin on hoopis hormoon

Kui näpuga definitsioonides järge ajada, siis tuleb tõdeda, et nimest hoolimata pole D-vitamiini näol siiski tegu vitamiiniga. Vitamiin peaks olema aine, mida keha ise toota ei suuda. D-vitamiini suudab inimkeha aga ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse toimel ise toota. Aktiivses olekus on D-vitamiin hoopistükkis rasvlahustuv steroidhormoon, mis suudab rakumembraani läbida.

D-vitamiini saab mitmest allikast

Laias laastus on D-vitamiinil mitu allikat. Varem sai juba mainitud, et inimorganism on teatud tingimustes võimeline seda tootma. Samas leidub seda olulist ainet ka teatud toiduainetes ning alati on võimalus toidulisandina juurde tarbida.

  • UVB kiired, mis ühtlasi tekitavad ka naha päevitusefekti ja põletuse (kui liiga kauaks päikse kätte jääda), tagavad D-vitamiini sünteesimise nahas. See toimub aga väga kitsas lainepikkuse vahemikus: 290-315 nanomeetrit. UVB kiired klaasi ega riideid ei läbi, nii et oluline katmata nahaga päikse käes olla. Juba 12 minutit keskpäevast päikest paljastele säärtele ja käsivartele annab heledanahalisele inimesele 3000 ühikut D-vitamiini. Meie laiuskraadidel on päike aga väga terava nurga all ja omastamine keeruline.
  • Toiduainetest leidub D-vitamiini kalas (lõhe, makrell, tuunikala, sardiinid), munakollases, maksas ning ka spetsiaalselt rikastatud toiduainetes (piim, margariin). Peamiselt esinebki see loomsetes toiduainetes, mitteomastuvas vormis ka teatud seentes. Päevase koguse täissaamiseks tuleks aga kosmilistes kogustes süüa-juua (nt 8 klaasi rikastatud piima).
  • Toidulisandina on kõige paremini omastatav vorm kolekaltsiferool ehk D3-vitamiin, taimetoitlastele sobib pigem aga D2-vitamiin. Teraapialaegas pakub D3-vitamiini näiteks mündimaitselise spreina, mida on mugav doseerida. Profülaktilisel eesmärgil soovitatakse võtta 800-1000 IU päevas või ka 2000 IU päevas. Suuremaid annuseid tasub tarbida siis, kui vereproov on tuvastanud vaeguse ja arst soovitab D-vitamiini juurde võtta.

Millal D-vitamiini juurde tarbida?

On tuvastatud, et eestlastel on D-vitamiini tase veres pigem madal ning pimedamal ajal soovitatakse seda seepärast juurde võtta. Defitsiidi saab tuvastada analüüsiga. Mine näiteks ise Synlabi või lase perearstil analüüsid teha. Septembrist aprilli lõpuni on just nimelt see aeg, mil tasub D-vitamiini toidulisandina tarbida. Kui muud moodi meelde ei jää, mõtle sellele, et kui kuu nimetuses on R-täht, siis on taRRRRbimisaeg! Vanematel inimestel (alates 50. eluaastast) soovitatakse seda aga suisa aastaringselt manustada, kuna nad on tihti tubasema eluviisiga ja saavad vähem päikest.

Eestis peetakse soovituslikuks päevaseks maksimumdoosiks 4000 IU. Toksilisus algab mitmeid kordi kõrgema doosi puhul. Kõige lihtsam on doosi reguleerida pihustatavat vitamiini või tilkasid kasutades.

Mis imesid see D-vitamiin teeb?

Kindlasti on kõik kuulnud, et D-vitamiin on hädavajalik, kuna keha kasutab seda väga mitmel eesmärgil. Aga kuidas ikkagi täpsemalt?

  • D-vitamiin aitab kaltsiumit kudedesse viia, toetades seega luude ja hammaste tervist. Väga oluline luude hõrenemise ennetamiseks!
  • Aktiveerib juuksekasvu, vajalik kauniteks kiharateks!
  • Soodustab vere hüübimist ja südame tööd.
  • Vähendab diabeedi- ja infektsiooniriski.
  • Toetab immuunsüsteemi ja aitab sul kõledamal ajal terve olla.

Kasutatud allikad:

  • D-vitamiin ehk kolekaltsiferool. – Toitumine.ee, vaadatud 14. oktoober 2019.
  • Khalsa, Soram (2009). D-vitamiini revolutsioon. Andres Sepp (tõlk.), Tallinn: Stella Borealis.
  • Leeben, Sandra (2015). Toiduga kauniks. – Toitumisteraapia nr 15, lk 8-9.
  • Singer, Kristiina (2014). Tugevad luud vajavad rohkem kui ainult kaltsiumit. – Toitumisteraapia nr 11, lk 23-24.

Heatujupäike ja hallilmanukrus

Hall päev, mil ka lõunatundidel tuleb toas lamp põlema panna, ning taevast kallab alla mingit kahtlast plöga viib enamikel inimestel tuju alla. Samas naeratavad inimesed päikselise ilmaga sada korda rohkem, sest siis tundub, et kõik on võimalik ja enam paremat aega elamiseks ei oskakski soovida. Paljud inimesed kurdavad, et vesisel ja pimedal päeval on neilgi tuju nullis, aga sooja suvepäikese käes jääb energiat ülegi. Kindlasti on tuttavad ka lood sellest, kuidas valutavate liigeste järgi saab ennustada ilmamuutusi. Kas ilm suudab tõepoolest meie tervist mõjutada või on tegu müüdiga, mida usinalt uskuda soovime?

Madalrõhk toob migreeni ja nukruse

Normaalne õhurõhk ehk kuldne keskmine on 760 mm Hg. Madala õhurõhu korral on oodata sajupilvi ning kõrgrõhuala toob endaga kaasa kauni päiksepaiste. Teadlased on peavalukurtjaid jälgides suutnud ära tõestada vähemalt selle, et madal õhurõhk (kuid ka kõrgemad temperatuurid) võivad vallandada migreeni. Katse pikkuseks oli seitse aastat ning jälgiti ka muid ilmastikuolusid ning lisaks ka õhu koostist. Ometigi muud tegurid peavaluni ei viinud.

Madalrõhuga ilm rusub
Rusuv madalrõhkkond

Õhurõhk mõjutab enesetunnet just neil inimestel, kellel on liiga madal või liiga kõrge vererõhk, kuna nad on keskmest kaugemal ja seetõttu tundlikumad. Põntsu panevad just õhurõhu kõikumised, kuna need häirivad normaaolekut kõige enam. Kui madalast vererõhust ja õhurõhumuutusest on tekkinud peavalu, saab end turgutada paratsetamooli ja kofeiiniga – viimane aine aitab paratsetamoolil ka paremini imenduda ning apteegiski on seetõttu mitmetes valuvaigistites nii paratsetamool kui kofeiin sees (vägevam ravim tähendab ka pisut kõrgemat hinda). Kui enesetunne on lihtsalt loid, aga peavalu pole veel kimbutama tulnud, saab vererõhku kiirelt tõsta ka füüsilise koormusega. Siruta end välja, tee mõned käteringid, vibuta jalga ning üsna pea võib sul olla päris hea. Kergema peavalu saab tihti välja ravida ka kerge jooksuringiga, mis lisaks vererõhu tõstmisele täidab keha valuvaigistavate endorfiinidega. Raviteed ja žen-ženi ekstrakt on samuti head turgutajad ning võid keha ka külma veega üle kallata.

Magnettorm

Päikesel toimuvad mitmed ägedad protsessid, mille tulemusel paiskuvad Maa poole laetud osakesed, mis mõjutavad Maa magnetvälja ning tekitavad magnettorme. Seda juhtub lausa mitu korda kuus. Väiksemaid ei pruugi märgatagi, aga suuremad mõjutavad enesetunnet oluliselt, mõjudes iseäranis südamehaigetele.

päike magnettormMagnettormid mõjuvad peamiselt tundlikele või füüsiliselt kurnatud inimestele, samuti väikelastele ja vanuritele. Kõrge vererõhu puhul tasub magnettormi ajal rahulikumalt võtta ning võimalusel osa tööd näiteks kodus ära teha. Magnettormist tekitatud ebameeldivustunde aste sõltub sellest, kui hästi suudab organism muutunud magnetväljaga toime tulla. Kõige ohtlikumad on säärased välja mikrokõikumised, mille sagedus läheneb südame löögisagedusele. Sestap on magnettormide ajal täheldatud ka insuldi ja südameatakkide sagenemist. Sümptomitest esinevad ka suurenenud valgustundlikkus, rahutu hingamine, vererõhu kõikumine, depressioon ja väsimus.

Magnetvälja eest põgeneda on üpris võimatu, kui sa end just raudkambrisse ei sulge. Tundlikel inimestel tasub end hoopis tugevdada ja hoiduda alkoholist, kangetest ravimitest ja ülepingutusest. Samas on kehaline koormus mingil määral isegi hea, kuna aitab magnettormiga paremini toime tulla. Koormus peaks jääma ma mõõdukuse piiridesse. Kui treenid juba hing paelaga kaelas, siis pingutad üle. Magnettorme ei tohiks aga mingiteks saatana sigitisteks pidada, sest just tänu neile on meil võimalik virmalisi nautida.

See vastik-vastik tuul

Lõikav tuul ärritab naharetseptoreid ja närve ning suurendab ärrituvust ja agressiivsust. Eriti tuulise ja kõleda ilmaga võid enne õue astumist natuke aega trepikojas seista, et keha ette valmistada ja ilmaga harjuda. Palju räägitakse ka tuule-külma indeksist ning tegelikult tajutavast temperatuurist. Nimelt on tugeva tuulega õues palju külmem ning toas termomeetrilt kiigatud optimistlik näit on tegelikkuses kraade madalam. Tuul jahutab nahapinda intensiivselt ning ilma korraliku tuulejopeta, mis seda takistaks, ongi värinad kerged tulema. Kõrvalolevast tabelist saad kiigata tuule mõju temperatuurile. Pane tähele, et päikese soojusega see tabel ei arvesta ning lõõskava päikse käes on tajutav temperatuur tegelikult kõrgem. Ja õue minnes tasub peale temperatuuri arvestada ka tuule suuna ja kiirusega ning riietuda vastavalt.

Tervistav päike

Mida rohkem päikesevalgust, seda rohkem toodab keha serotoniini, olulist hormooni, mis reguleerib mälu, söögiisu, und ja tuju. Lisaks toodab käbinääre sellest melatoniini, mis reguleerib une ja ärkveloleku tasakaalu. Serotoniin on laialdaselt tuntud ka kui õnnehormoon. Selle tootmise ergutamiseks tuleks võimalikult palju päiksevalguse käes aega veeta. Pimeda ajaga on seotud ka sesoonne depressioon ehk masendus, mis tuleb peale talvekuudel. Vähem levinud on suvekuudel esinev depressioon.

Ilmatundlikkus

Tundlikkus ilma suhtes suureneb siis, kui organism on nõrk. Terve organism ei pruugi järske kõikumisi märgatagi. Tundlikkus saab leevendada haiguse ravimisega: kui oled terve, ei kõiguta sind ka ilmamuutused niivõrd palju. Samuti tasub tugevdada närvisüsteemi, näiteks karastamisega.

Ilmatundlikkus on teise nimega meteopaatia. Unisus enne vihmasadu on selle eredaks näiteks. Tugevama meteopaatia puhul võib enne külmaks minemist luud juba mitu päeva valutada. Veel on tundlikud vererõhuga hädas olevad inimesed ja vegetodüstoonia põdejad. Südame-veresoonkonna haiguste puhul on ka keerulisem suurema õhuniiskusega toime tulla.

Kui ilm ei häiri, võib vihmaski tantsidaIlmatundlikkus sõltub ka inimese eelnevast meeleolust. Ilmal on suurem mõju inimese halvale tujule, heatujulist inimest on palju keerulisem mõjutada. Häirivad ilmaolud ehk liiga kõrge temperatuur ja paduvihm toovad inimestes välja halvima, muutes nad agressiivseks. Analüüsides ilma mõju tujule, tasub muidugi meeles pidada ka seda, et inimesed on erinevad ning igaühel on oma lemmikilm. Kui ühele meeldib päike, siis teine tunneb end kõige paremini sombuse ilmaga. Kuna me ei ela vaakumis, tuleb keskkonnaga arvestada. Ilm kontrollib kas suuremal või vähemal määral meie elu, dikteerides, mida selga panna ning määrates, kui kerge on kodunt liikuma saada (kui ikka on hiiglaslikud hanged ukse ees, siis niisama naljalt välja ei saagi).

Allikad:

Valust

Ilm ja tervisehädad

Ilm ja tunded

Ilm ja migreen

Ilm mõjutab tuju, ingliskeelne artikkel

Jälgi õhurõhku

Magnettormidest

Tuule-külma indeks