3 põhjust, miks sportlane on keeruline klient

Ärge saage üldse valesti aru, üldiselt on sportlased jätkuvalt meie lemmikkliendid, sest massaaži ajal on ju ometigi tore sporditeemadel lobiseda ning nii mõnelgi korral ka mõne meie jaoks uue spordiala kohta uusi teadmisi omandada. Teeme ise sporti, ei kujuta elu ilma spordita ettegi. Aastatega oleme aga tähele pannud paari tõika, mis teevad sportlastest keskmisest keerulisemad kliendid. Kui end siit ära tunned, siis palun ära solvu. Vaata korra hoolega peeglisse ja mõtle asja üle järele. Tee vajalikud korrektiivid ning saad sellest nii ise kasu, kui hoolitsed ka selle eest, et me ülekoormuse/keerulise ajaplaneerimise surve all päris ära ei nõrke. Jah, on peast läbi käinud küll sellised mõtted, et enam ei taha ja paneme putka kinni, lähme üldse kaugele ära… Aga samas on ju tore inimesi aidata! Aita siis meid ka, kallis sportlane, tule poolele teele vastu!

 

Sportlane planeerigu oma aega1. Sportlane ei oska oma aega planeerida

Algab uus hooaeg. Sportlane paneb paika võistluste ajakava, treeningplaani ja treeninglaagrid, käib koormustestil, mõtleb, mida ja millal süüa. Kõik on planeeritud ja teada. Võistluste kuupäevad ei muutu lühikese ajaga drastiliselt. Aga siis tuleb ühtäkki meelde, et tuleks massaaži ka minna. No, võistlus on kohe varsti ukse ees, aga enne võiks kaks-kolm korda käia. Nii, aga sobivad vaid teatud päevad ja kellaajad, sest muu aeg on juba hoolikalt täis broneeritud. Tohoh, polegi aega? Päriselt ka ei ole. Massaažis ja/või teraapias käigud võiks sarnaselt võistlustele juba varakult plaani võtta, sest vaid nii on sul ka aegade osas valikuvõimalust. Oleme kalendrit ühes ja teises suunas venitanud, et ruumi teha, ohverdades peamiselt oma vaba aega. Enamikel päevadel jõuame koju 20.30. Elame küll Tallinnast eemal ka, aga tundub siiski väga hiline aeg. Oleme ka nn. tavainimesi, kel väga pakilist probleemi pole, ümber tõstnud, et sportlasele ruumi teha, aga seegi on lisatöö ja paras närvikulu.

Teraapialaekas tuleb nii mitmegi teenuse puhul vähemalt 2-3 nädalat ette aeg kinni panna, sest ajad on lihtsalt täis. Kui tead, et pärast võistlust on sul lihased kanged ja soovid hooldust, pane varakult aeg kirja. Kui tead, et raskel treeningperioodil tekib sul teatud kohtadesse pingeid või lööb välja vana probleem, pane ka selleks ajaks teraapia kirja.

Kõige drastilisem näide halvast ajaplaneerimisest on sportlane, kes teeb trenni ära ja helistab siis, endal nahk veel saunast higine, küsides, kas saaks kohe massaaži tulla, tal lihased äsjasest trennist kanged. Juhtum elust enesest! Kahjuks üldiselt nii ei saa, päevad on meil juba ette ära planeeritud. Selline vedamine, et kohe aja saab, on ikka suhteliselt harv ja tähendab tavaliselt, et keegi teine haigestus või jättis muul põhjusel tulemata. Üldiselt me siiski käed rüpes ei istu, oodates, et äkki tekib tööd. Alati on midagi teha, ka arvuti taga istudes.

Ole hea, mõtle natuke ette ja planeeri massaaži- ja teraapiaaegu vastavalt võistluskalendrile!

Oh, vaata korra üle, 15 minutit!

Üks oluline teema, mida veel ajaplaneerimise all puudutada, on teenuse pikkuse hindamine. 15 minutit pole üldjuhul mingi aeg, et probleemiga tegeleda. Selle ajaga jõuab heal juhul hindamise-testimisega poole peale. Kui keegi hüppabki veerand tunniks ootamatult sisse, siis me teda üldiselt ära ei saada, aga tavaliselt läheb aega siiski rohkem ning kannatab juba järgmine klient, kes peab oma korda kauem ootama. Halvimal juhul tuleb see 15 minutit ka enda puhkeajast või lõunapausist. Kes on vähegi ise üritanud massaaži teha, saab aru, kui olulised on puhkepausid ja kui palju see kasvõi emotsionaalselt väsitab.

Kui oled eriti pinges lihastega või probleemiga sportlane, peaksid samuti pikema aja broneerimisele mõtlema, sest lühema ajaga lihtsalt ei jõua ning see lööb sassi terve graafiku. Sul pole võibolla hullu, kui sinuga kauem tegeletakse, saabki mõnusalt kõik kohad lahti, aga kas sa tahaksid olla see järgmine klient, kes tükk aega ukse taga ootab?

2. Sportlane ei tea, mida ta vajab

Massaaž ja füsioteraapia on kaks täiesti erinevat asja. Teraapialaekas võib segadus tekkida pisut seepärast, et füsioterapeut teeb ka massaaži. Nii ootabki sportlane temalt enamat kui lihtsalt massaaži. Kannaga on mingi jama, alaselg annab tunda, turi on tööst kangeks jäänud ja siis oleks vaja veel üldist tugevat massaaži. Kõike korraga ja kohe praegu. Oeh. Väga keeruline on seda ühte seanssi ära mahutada. Tegelikult on tarvis otsustada, kas tegeleda probleemiga või teha massaaži. Kahte korraga on üpris keeruline saada. Ajamahukas. Tihti olekski vaja see massaaž hoopis ära unustada ja üks näriv probleem ära lahendada. Kui on mingi jama, siis mõjutab see kokkuvõttes ka sooritusvõimet, nii et tegelegem probleemiga! Pealegi… kui nüüd päris aus olla, siis massaaž on selle tegijale pigem igavavõitu. Kui päevas on üks massaaž, pole midagi, aga mitme puhul kipub juba üksluiseks. Eriti veel siis, kui otseselt midagi viga polegi. Probleem paneb aga alati silma särama, sest saab midagi teisiti teha. Probleemi lahendamine aitab palju paremini ärkvel olla!

Siit palve: kui sul on probleem JA soovid ka massaaži saada, broneeri palun kaks eraldi aega. Kui sa ise päris hästi aru ei saa, mida vaja on, küsi terapeudilt nõu!

Sportlane suurte lihastega

3. Sportlasel on suured lihased või on lihased ülipinges

See ei ole nüüd kindlasti üleskutse lihaseid pisemaks muuta, aga olgem ausad: suuri lihaseid on raskem masseerida. Ka pikemate inimestega on keerulisem, sest aega kulub korralikult tehes palju. Massaažist saab terapeudile paras jõutrenn ja tänu energiakulule suurenevad ka kulutused toidule. Nii me pankrotti lähmegi… Nali naljaks, tegelikult väga naljakas polegi. Kui oled keskmisest lihaselisem ja oled märganud, et sinu massaažid kestavad kaua, pane juba ennetavalt pikem seanss kirja, et jääks aega ka puhkepausiks ja kliendid ei jookseks üksteise otsa.

Sportlaste puhul tuleb ette sedagi, et lihased on trennist tohutult pinges ning neid ei saagi õieti lahti. Teeme kniksu ja kummarduse, kui ka kodus lihashooldusega tegeled ja neid näiteks aeg-ajalt rullid. Eriti tore oleks, kui teed seda õhtu enne massaaži tulekut, aitäh! Iseennast tuleb ju ka aidata. Ei oskagi midagi väga muud soovitada kui teadlikult lõdvestumist. Kui tuled lauale lamama, siis lõõgastu! Lase end vabaks, ära mõtle töömuredele. Kui oled täiesti krampis, siis on võimatu midagi ära teha ja kogu protseduur on ka sinu jaoks valusam.

Sünnipäev: 3 aastat, 3 inimest

Meil on sünnipäev!

Sünnipäev! Juba kolmas! 26. jaanuar 2015 oli see päev, mil Teraapialaegas hakkas ametlikult eksisteerima ehk siis meie ametlik sünnipäev. Mõneti sai sel päeval külvatud üks seeme, mis nüüdseks on idanenud, kenasti juuri aidanud ja väikseks, aga tubliks puuhakatiseks kasvanud. Kasvuruumi on küll ja veel ning ehk leiame varsti ka hetke, et pikemalt oma tuleviku üle järele mõelda. Pisut enne, kui päris sünnipäev kätte jõudis, saime korda ka ühe suurima kriipiva asja: nimelt oleme nüüd kenasti majajuhis kirjas ja nii on ka uutel tulijatel meid lihtne leida. Kas pole mitte kena?Sünnipäev: saime majajuhtiAlustasime kahekesi, aga viimase aasta oleme tiksunud kolmekesi. Kolm tähendab variatiivsust, kolme erinevat inimest, kel igaühel oma unistused ja eesmärgid ja eri asjad, mida teistele pakkuda.

Mari-Liis

Meie hilisem lisandus Mari-Liis on meiega olnud juba pisut kauem kui aasta. Vaid tema käest saab meil küsida turseid alandavat ja ka vigastustest taastumiseks (eriti operatsioonijärgselt) sobivat lümfimassaaži, mis aitab ka immuunsust parandada. Samuti pakub Mari-Liis vana-eesti massaaži, mis toimub maas matil ja on inspireeritud nii regilaulu rütmist kui ka põliste eestlaste kombest üksteise selgadel tammuda. Kartma ei pea, selles massaažis otseselt peale ei astuta, aga eri kohad saavad läbi muditud küll. Tai massaaž on natuke sarnane, aga sisaldab lisaks ka venitusi.

Sander

Usinamad massaažis käijad on võibolla märganud, et teenused, mida Sander pakub, on natuke muutunud. Nimelt on kadunud klassikaline massaaž, et Sander saaks rohkem keskenduda sellele, mida on õppinud ja mis teda tõeliselt huvitab: füsioteraapiale. Ta on üks neist veidratest inimestest, kes on suisa rõõmsad, kui ilmud vastuvõtule mingi probleemiga: siis saab üldiselt massaaži kõrvalhoovi lükata ja hoopis teraapiat teha. Kui massaaž võib muutuda rutiinseks, siis teraapias on alati üllatusi ja uusi lahendamist ootavaid probleeme. Võtteid lahenduste pakkumiseks omandab Sander pidevalt. Eelmisel aastal sai näiteks selgeks trigerpunktide nõelravi ja vaid nädal tagasi õppis Sander paljugi uut reie tagakülje vigastuste kohta. Uutest suundadest võib varsti oodata ehk rohkem harjutusteraapiat, sest… massaaž/manuaalne teraapia (ehk kui käed külge pannakse) leevendab vaevust korraks, aga harjutustega saab püsiva efekti.

Silja

Enim muutusi võib oodata just siit rindelt, sest Silja on otsustanud üha enam toitumisteemadega tegeleda. Näiteks lööb ta sel aastal kaasa Marathon100 projektis “Eesmärgiks Tallinna maraton” ja annab väljavalitud osalejatele toitumisnõu, millest saate kõik peagi ka blogist ja Marathon100.com lehelt lugeda. Samuti on praegu eelküpsetamisel hunnik toitumisteemalisi e-kursusi. Nende täisküpsemisega võib pisut aega minna, sest tegema hakates selgub ikka, et vaja on oodatust palju mahukam asi valmis ehitada. Kui valmis saab, on oodata aga midagi eriti ägedat ja interaktiivset, nii et peagi peaks igaüks saama toitumise kohta väga palju uut õppida.

Meie poolt kõigile klientidele suur aitäh, et olete meid 3 aastal külastanud! Kohtume taas!

Milline teraapia valida? Millised teraapiad üldse olemas on?

Füsioteraapia, mudimine, massaaž, väänamine, ragistamine, raksutamine, manipulatsioon, silitamine, kiropraktika, osteopaatia, manuaalteraapia, naprapaatia, pehmekoeteraapia… eri teraapiavormidel on mitmeid nimetusi. Ometigi on nii mõnedki omavahel üpris sarnased ning esinevad sageli ka üheskoos. Harva juhtub ühel füsioterapeudil/massööril, et peetakse väga rangelt ühest õpitud stiilist kinni. Pärast eri meetodite tutvustust saad lugeda, kuidas asjad näiteks Teraapialaekas käivad. Kes on meie laual lebanud, peaks juba aimama, et päris klassikalist “klassikalist” me näiteks ei paku… Või ehk ei olegi sa tähele pannud? Loe edasi ja hari end teraapia-massaaži vallas!

Väike sõnastik

Füsioteraapia hindamineFüsioteraapia – kombinatsioon manuaalteraapiast, hindamisest, harjutustest. Füsioterapeudid võivad töötada nii haiglas taastusravi osakonnas (seepärast nimetavad mõned patsiendid neid ka “võimlejateks”) kui ka eraldiseisvas asutuses. Üldiselt kasutab füsioterapeut seda meetodit, mida konkreetsel patsiendil hädast vabanemiseks vaja on. Näiteks võib terapeut kombineerida massaaži, kiropraktikat ehk ragistamist ja harjutuskavasid. Nõukogude ajast on kohati jäänud püsima arusaam, et füsioterapeudid teevad peamiselt füüsikalist ravi ehk kasutavad ravis erinevaid masinaid (nt. elektriravi, ultraheli). Tänapäeval aga see suuresti enam ei kehti.

Kiropraktika – manuaalteraapia haru, mille põhifookuseks on selgroo ja närvisüsteemiga seotud probleemid. Seansil palpeerib (katsub) ja korrigeerib kiropraktik üksikute selgroolülide ja teiste luude asendit. Korrigeerimisi tehakse manipulatsiooniga ehk rahvakeeli ragistamise abil. Eesmärgiks on luustiku normaalse asendi taastamine ning eeldatakse, et hädad tulenevad just valest asendist.

(Liiges)manipulatsioon – liigeste liigutamine; veel üks viis, kuidas kiropraktikast või ragistamisest rääkida. Kiired, survestatud ja väikese amplituudiga liigutused.

Manuaalteraapia – ravimine käte abil; siia alla läheb nii massaaž kui kiropraktika. Vastandiks näiteks ravimitega ravimisele (vastandiks nt seljavalu puhul valuvaigisti võtmisele).

MassaažMassaaž –  kudede mõjutamine kätega või vahendiga eesmärgiga tekitada lõõgastus või probleemi ravida (terapeutiline massaaž). Massaažis võib kasutada silitamist (paitamine), silumist (tugevam paitus), hõõrumist, sõtkumist, muljumist, naha/lihase väänamist, pigistamist, punktide vajutamist. Massaaži toimel paraneb kudede ainevahetus.

Mobilisatsioon – patsiendile arvatavasti vähem hirmus meetod kui manipulatsioon. Liikuvuse parandamine ja blokeeringu kõrvaldamine õrnade sagedaste venituste või vastandjõudu rakendava liikumise abil (“liigutamine”).

Mudimine – rahvakeelne sõna massaaži jaoks. Viitab pigem klassikalisele massaažile, sest näiteks tai või vana-eesti massaažis on kliendil riided seljas ja lihast kätte võtta ja mudida on palju keerulisem.

Naprapaatia – alternatiivne ravimisviis, mille järgi on vaevuste tekitajaiks vaagna, rindkere ja lülisamba pinged. Naprapaatia tähendabki otseselt põhjuse kõrvaldamist. See teraapiaharu pärineb USA-st ja on levinud Soomes, kus asutati 2003. aastal ka vastav kool. Naprapaadid on Soomes riiklikult tunnustatud ja kontrollitudtervishoiutöötajad.

Osteopaatia – manuaalteraapia meetod. Osteopaadid on mitmetes riikides saanud arsti väljaõppe ning on sageli ka arstid. Osteopaadid korrigeerivad lülisammast, aga ravivad lisaks veel funktsionaalseid häireid, mis on seotud näiteks seedimise või hingamisega. Lisaks ragistamisele on kasutusel pehme venitusmeetod ehk liigeseid ei panda raksatusega paika nagu kiropraktikas. Osteopaadid kasutavad ka liigeste mobilisatsiooni (liigutamist). Hädade põhjustajaiks peetakse lihaste ja sidemete ebanormaalseid pingeseisundeid ja luude nihkumisi. “osteo-”  tähendabki luud.

Pehmekoeteraapia – ravimassaaž, mis hõlmab valusate punktide vajutamist, sidekoe mõjutamist, venitusi. Tegeleb pehmete kudede ehk lihaste ja sidekoega. Teisisõnu: selles teraapias ragistamist ega kiropraktikat ei toimu.

Ragistamine, raksutamine – rahvapärane nimetus kiropraktikale, manuaalteraapia võtetele. Luustiku paikanihutamisel käib iseloomulik raks, mis pole muide üldse valus, ja sealt see nimetus tulebki.

Refleksoteraapia – ravimine teatud tsoonide ja punktide vajutamisega. Siia alla kuuluvad akupunktuur (nõelravi) ja punktimassaaž. Refleksoteraapias usutakse, et jalal või käel asuvad punktid, mille abil saab mõjutada kõiki kehapiirkondi, kaasa arvatud siseorganeid. Vastavaid punkte vajutades saadetakse impulss närvide kaudu mõjutatavale piirkonnale.

Trigerpunktiteraapia – Trigerpunktid ehk päästikpunktid on pinges lihases või selle fastsias asuvad üliärritavad punktid, mida iseloomustab kiirgav valu. Trigerpunktid võivad tekkida erinevates lihastes ning need tekitavad valu ning erinevaid funktsioonihäireid. Trigerpunktiteraapia tegeleb nende punktide vabastamisega. Teraapialaegas pakub hetkel trigerpunktide nõelravi.

Tai massaažVäänamine – ehk teisisõnu venitamine. Kui massaažis/teraapias venitatakse ja inimene pole ise venitamisega eriti harjunud, võibki jääda mulje, et teda tiritakse-väänatakse mingisse veidrasse poosi. Niiviisi passiivselt venitades saab kasutada ka suuremat liikumisulatust, mis ise üksinda ei õnnestuks, nii et tulemuseks saadud asend võib tõepoolest üpris väändunud olla. Tegelikult venitusi kartma ei pea, sest kedagi paigast ära ei nihestata. Venitusi on palju tai massaažis, aga need moodustavad olulise osa ka süvamassaažist (spordimassaaž) ja füsioteraapiast.

Erinevad võtted Teraapialaekas

Silja
klassikaline ja tai massaaž

Tai massaaži mõnusad muljuvad-sügavad võtted kipuvad ikka klassikalise massaažiga segi minema, sest annavad tavalisele lauamassaažile palju juurde. Näiteks meeldib mulle väga kliendil üle terve keha (läbi rätiku) “kõndida/tammuda”. Kasutan seda siduvaks võtteks näiteks massaaži lõpus või enne kliendi ümberpööramist. Kui keegi ikka korralikult seljale vajutab, on ju jube mõnus! Peopesi meeldib mulle ka tai massaaži meetodiga mudida, sest nii saab mõnusalt tugevalt vajutada. Käed jäävad tihti massaažis tähelepanuta, aga tegelikult on enamikel inimestel pinges (istuv eluviis). Sestap ongi hea neid ka mudida ja tai massaaž pakub kiire ja tõhusa meetodi.

Klassikalist massaaži ma päris õpiku järgi kindlasti ei tee. Kasutan palju vähem võtteid ja välja on kujunenud omad lemmikud. Usun, et paari tõhusa võttega saab palju rohkem ära teha, kui sadat ühesuguse toimega võtet üksteise otsa kuhjates. Tähtis polegi konkreetne võte, vaid inimese tunnetamine. Kus tal pinged on? Kas pinge leevenes? Samuti teen klassikalist massaaži pigem tugevamalt, nii et see läheb poolenisti juba spordimassaaži alla.

Abivahenditest kasutan aeg-ajalt hiina meditsiinist tuttavat gua sha kraabitsat, millega kraabin kõige valusamaid kohti. Olen kasutanud seda trapetslihase ehk turja puhul ja inimestele on mõjunud. On olemas ka täitsa eraldi gua sha massaaž, kus kraabitaksegi nahk kergelt kriimuliseks (naha alla tekivad verevalumid).

Mari-Liis
klassikaline, vana-eesti ja lümfimassaaž

Klassikalise massaaži alustuseks valin vastavalt toatemperatuurile, enda käte soojusele, kliendi pingele vms. pigem vana-eesti massaaži võtteid: läbi rätiku “katsumine”, loksutamine, tammumine, hällitamine. Neid võtteid teostan üle terve keha, saades nii ka parema ülevaate tema seisundist. Ka tal on nii mugavam lõõgastuda. Seansi jooksul kombineerin erinevaid võtteid: “muna” ehk kindlamate piiridega punkti leides kasutan trigerpunktiteraapiat, surudes punktile. Seejärel lõdvestan piirkonna ringitamisega.

Minu klassikaline massaaž on segu klassikalisest, vana-eesti, süva- ja spordimassaažist. Seljal kasutan pärast soojendavaid võtteid palju süvamassaaži, nt. Golgi kompleksi lõõgastus selgroosirgestajale, nimme-ruutlihase töötlus. Tunnise seansi ajal, kus põhirõhk on seljal, jõuan jalgu teha vaid seliliasendist ja tai massaaži võtetega. Vahel leian pinges kohti ka lümfimassaaži seansi ajal (õrn massaaž). Siis otsustame koos kliendiga, kui suure osa ajast pühendame lümfimassaažile ja kas mõnda piirkonda peaks muude võtetega töötlema.

Ühtlasi kasutan teadmisi fastsialiinidest: lihased on omavahel sidekirme kaudu ühendatud erinevaid liine pidi. Kui ühes lihases on pinge, tekib pinge ka mujal piki liini. Tihti tuleb inimene seljavaluga, aga juba talla alt on tunda, et ühe kehapoole liin on pinges. Siis ei aita valusa koha mudimisest seljal, vaid töödelda tuleb pinges kohad üle terve keha, varvastest alates. Neid teadmisi on parim kasutada iidsete massaažide juures: vana-eesti ja tai.

Aeg surub tavaliselt peale, nii et venitusteraapiat väga teha ei jõua, aga kliendile annan koju soovitused venitusteks küll kaasa.

Sander
füsioteraapia, klassikaline ja süvamassaaž, trigerpunktide nõelravi

Sageli tulevad massaaži inimesed, kellel on tegelikult mingi probleem. Kuna olen füsioterapeut, juhtubki tihti nii, et massaaži väga ei teegi ning tegelen pigem vaevusega. Ka füsioteraapia pole selgelt piiritletud: kasutan nii mobilisatsioone, manipulatsioone, venitusi kui ka harjutusi. Inimesed pahatihti ei teagi ise, mida neil täpsemalt vaja on, sest ise on ju raske probleemi määratleda. Samuti ei olda eri teraapiatega kursis. Ega saagi teada, mida iga füsioterapeut teha oskab, kuna see on laialivalguv ja kõikehõlmav mõiste. Mõned keskenduvadki pigem hindamisele ja harjutustele, mõned ei tee üldse massaaži. Püüan klientidele abiks olla ning pakkuda seda, mis neil olemise kergemaks muudab. Pole mõtet niisama klassikalist mudimist teha, kui kliendil/patsiendil see valu ära ei võta.

Viimasel ajal on huvi pakkuma hakanud erinevad manuaalteraapia meetodid ning olen Inglismaal mitmetel kursustel end täiendamas käinud. Seepärast oskan ka “ragistada” ehk teostada mõningaid kiropraktilisi võtteid.

Allikad:

Eesti Keele Instituut. Eesti keele seletav sõnaraamatVõõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.03.2017

Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts. Vaadatud 20.03.2017

Kliinik.ee

Massage“. Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 16.03.2017

Tio, D. “Osteopaths and Chiropractors: Similarities and Differences”. Osteopathy.com