Kõrge vererõhk: kas vastunäidustus massaažiks?

20160529_150947Alles oli see pühapäev (29. mai), mil kolisime telgiga õue ja pakkusime seal massaaži ja hüva nõu. Nimelt toimus Nõmmel Roheliste Väravate Tänava üritus, sedapuhku siis Kalda tänava kandis. Meie paiknesime Rabajooksu stardist mõnikümmend meetrit edasi, põhimõtteliselt võistlusraja ääres. Oli tore näha huvitatud inimesi ja loodame, et kõik, keda mudisime, said pikaks ajaks hädadele leevendust. Samas kohtas ka huvitavaid vabandusi massaaži mittetulemiseks. Üks neist, kõrge vererõhk, tekitas meis endiski küsimusi ja otsustasime teemasse natuke süveneda.

Mida kõrge vererõhk tähendab?

Süda pumpab meie elushoidmiseks ja kudede hapnikuga varustamiseks kogu aeg verd. Veri, mis läbi veresoonte uhab, avaldab rõhku veresoontele. Kui see rõhk on liiga kõrge (ülemine >140, alumine >90), on tegu kõrgvererõhktõvega, mis on riskifaktoriks mitmetele südame-, neeru ja aju veresoonte haigustele.

Kõrge vererõhk diagnoositakse mitmete mõõtmistegaKas kõrge vererõhk segab massaaži tegemist?

Meil oli konkreetne juhus, kus inimene teatas resoluutselt, et tal on kõrge vererõhk ja massaaži ei tohi talle üldse teha. Näidustusi ja vastunäidustusi on massaažile mitmeid ja alati kehtib reegel: kui kahtled, ära tee! Samas ei ole näiteks pisut kõrgenenud vererõhk massaažile üldjuhul takistuseks, sest lõõgastumine aitab vererõhku alandada. Seda muidugi eeldusel, et tegu on pigem leebema massaažiga. Tugevatoimeline spordimassaaž või võistluseelne ergutav töötlus on pigem ärritavad. Tähelepanelik tasub olla ka madala vererõhu korral, sest kui see massaažis lõõgastudes veelgi madalamale langeb, võib üpris halb hakata. Meil endil seda juhtunud ei ole (nt. Siljal on vererõhk 105/65 kandis ehk keskmisest madalam ja siiani pole massaaži saades halb hakanud), aga üks klient rääkis oma naise kogemusest.

Mis kehas massaaži ajal toimub?

Kehas toimuvad massaaži tegemise ajal mitmed muutused nii lihastes, närvisüsteemis, hormoonide erituses kui ka veresoontes. Siinkohal vaatleme vaid viimaseid: vereringe aktiveerub ja kapillaarid laienevad, selle tulemusel tekibki nahapunetus. Paraneb ka organite varustatus hapnikurikka verega ja suureneb venoosse (süsihappegaasirohke) vere äravool.

Kõrge vererõhk ja massaaž – mida uuringud näitavad?

Aasias võeti kokku mitu erinevat massaaži mõju käsitlevat uuringut (Liao). Nende püstitatud kriteeriumitele (randomiseeritud ja kontrollitud) vastas eri andmebaasides kokku 9 uuringut, mis olid avaldatud enne 31. oktoobrit 2013. Ülevaade tehtigi peamiselt seetõttu, et massaaži toime kohta oli varem vastakaid arvamusi-tulemusi. Säärased metaanalüüsid, mis mitmed uuringud kokku võtavad, on seepärast olulised. Tulemusi võrdles kaks erinevat teadlast ning nad leidsid kokkuvõtvalt, et massaaž alandab nii ülemist (keskmiselt -7,39 mm Hg) kui alumist (keskmiselt -5,04 mm Hg) vererõhku. Uurijate sõnul on tegu mõõduka toimega.

Ka Nelson tegi kokkuvõtte 27 uuringust (metaanalüüs) ja tuvastas, et massaažil on sümpatolüütiline toime ehk võime vererõhku alandada. Ka vererõhku alandavad ravimid on sarnase toimega. Tänu paranenud verevoolule ja tõhusamale sisesekretsiooninäärmete tööle (hüpotalamus, ajuripats, neerupealised) paranes ka endoteelifunktsioon (endoteel – veresoonte seinu kattev õhuke rakukiht) ehk arterid muutusid elastsemaks. Elastsemad arterid – madalam vererõhk, sest verd pressitakse väiksema survega läbi veresoonte. Sedasama tehakse ka mitmete ravimitega. Siiski leidis autor, et on vaja veel edasi uurida, et massaaži mõjust paremat pilti saada, kuid esmamulje on positiivne.

Üksikud uuringud

Massaaživariatsioon

Lisaks ülevaateuuringutele leidub mitmeid üksikuid. Ühes 2014. aasta uuringus uuriti (Mohebbi), kuidas mõjutab kõrget vererõhku 10-minutiline seljamassaaž, kui seda tehti 6 nädala jooksul sagedusega 2 korda nädalas. Hämmastav, et juba nii lühike mudimine langetas ülemist 6,44 ja alumist 4,77 mm Hg võrra.

Alajäsemete massaaži toime

Kui eelmine mainitud uuring keskendus seljale, siis 2015. aastal uuris Walaszek klassikalise massaaži mõju alajäsemetele. Uuringus osales kümme 60-68-aastast kõrgvererõhktõvega naist, kes olid haiged olnud vähemalt 20 aastat ega kunagi klassikalises massaažis käinud. Nende vererõhku mõõdeti nii enne kui ka 1 minut ja 5 minutit pärast massaaži. Massaaži tehti 10 järjestikusel päeval ja iga kord 20 minutit (10 minutit kummalegi jalale). Erinevatest tehnikatest oli enim kasutusel voolimine (40% ajast), millele järgnes hõõrumine (30%), kloppimisvõte oli välja jäetud. Selles uuringus seisnes massaaži toime peamiselt selles, et 1 minut enne massaaži oli vererõhk paljudel viimaseks päevaks madalam kui esimesel päeval. Lõpetuseks mainib autor, kes on varem ka meestel sarnase uuringu läbi viinud ja ligilähedastele tulemustele jõudnud, aga ka seda, et vaja oleks rohkemate inimestega uuringuid.

Üldmassaaži toime

Kogu keha massaaži toimet uuriti 16 naisel Malaisias. Massaaži tehti kord nädalas hommikuti nelja nädala jooksul, kokku neli korda. Kontrollgrupp veetis sama aja lihtsalt tund aega lamades. Vererõhk alanes järk-järgult nii masseeritavatel (ülemine 12 ja alumine 5 mm Hg) kui niisama puhkajatel. Võrreldes mõne teise uuringuga, kus kontrollgrupis vererõhk ei langenud, saadi siin paremaid tulemusi. Seda tõenäoliselt seetõttu, et puhkeperiood oli pikem (1 tund) kui teistes uuringutes. Siiski tasuks märkida ka seda, et massaaži toime jäi püsima ka 4. nädala lõpuks, kuid puhkavas kontrollgrupis läks vererõhk taas endise taseme lähedale.

Kõrge vererõhk ja massaaž – kokkuvõtteks

Massaaž alandab vererõhku ja on seega ohutu viis lõõgastumiseks. Kindlasti tasuks ettevaatlik olla vererõhuga üle 160/100 ja siis mitte masseerida. Sobivateks massaažiliikideks on pigem leebemat sorti töötlused: klassikaline, lümfi- või aroomimassaaž. Siiani on enim uuritud just klassikalist massaaži, kuid leidub artikleid ka näiteks akupunktuuri kohta, mis on näidanud, et see on hea täiendus ravimitele (Guo).

Samas, kui eesmärgiks on vaid vererõhu langetamine, mitte lihaspingeist vabanemine, saab sarnase toime ka lihtsalt aega maha võttes ja puhates (võib magada või natuke lugeda, telekavaatamine ja muusika kuulamine ei sobi), olgugi et see ei jää pikalt püsima.

Allikad:

Guo, L., et. al. “Acupoint massage nursing conducive to improve curative effect of the obesity patients who are complicated with hypertension and are treated by oral drugs“. International Journal of Clinical and Experimental Medicine, juuli 2015.

Harrod, M. “Enhance Endothelial Function and Reduce Arterial Stiffness“. Life Extension Magazine, märts 2014.

Ilves, M. jt. “Klassikalise massaaži õpik”. M.I. Massaažikool, Tallinn: 2012.

“Kõrgvererõhktõbi”. Inimene.ee (30.05.2016)

Liao, I.C., et. al. “Effects of Massage on Blood Pressure in Patients With Hypertension and Prehypertension: A Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials“. The Journal of Cardiovascular Nursing, jaanuar-veebruar 2016.

Mohebbi, Z., et. al. “The effects of back massage on blood pressure in the patients with primary hypertension in 2012-2013: a randomized clinical trial“. International Journal of Community Based Nursing and Midwifery, oktoober 2014.

Nelson, N.L. “Massage therapy: understanding the mechanisms of action on blood pressure. A scoping review“. Journal of the American Society of Hypertension, oktoober 2015.

Supa’at, I., et. al. “Effects of Swedish massage therapy on blood pressure, heart rate, and inflammatory markers in hypertensive women“. Evidence-based complementary and alternative medicine, august 2013.

Walaszek, R. “Impact of classic massage on blood pressure in patients with clinically diagnosed hypertension“. Journal of Traditional Chinese Medicine, august 2015.

Menstruaalvalu minema: mida saad ise teha ja kuidas aitavad teised?

Naiste seas on menstruaalvalu ja -krambid number üks põhjus töölt kojujäämiseks, kui rääkida haigustest ja muudest vaevustest (eks kindlasti jäädakse koju ka haige lapse tõttu, aga menstruaalvaevused on just number üks isikliku tervisega seotud põhjused). See kehtib eriti alla 30-aastaste puhul ning nende puhul, kes pole sünnitanud. Menstruatsiooni esimene päev võib sageli olla tüütult kurnav, kuna kimbutavad peavalu, kõhuvalu, krambid alakõhus, iiveldus, pearinglus, kõhulahtisus või -kinnisus, nõrkustunne ja mõnel juhul isegi minestushood. Ei kõla just kõige toredamalt, eks? Õnneks on mitmeid lahendusi, millega enda enesetunnet parandada. Toitumine, enesemassaaž, jalamassaaž, soojendav ravi, kõhumassaaž, alaseljamassaaž, trenn, kinesioteipimine – loe lähemalt sellest postitusest.

Millest tekib menstruaalvalu ja miks on halb olla?

Menstruaalvalud, meditsiinilise nimetusega düsmenorröa, kestavad õnneks lühikest aega, päevade alguses, kuid halvendavad sellest hoolimata tunduvalt enesetunnet. Täpne põhjus polegi teada, aga kahtlustatakse prostaglandiine: bioaktiivseid aineid, mis tekitavad liiga tugevaid emaka kokkutõmbeid. Kokkutõmbed on tugevamad just selleks, et emaka limaskestast vabaneda. See omakorda viib emaka verevarustushäireteni ja ongi valus.

Tasakaalustatud toitumine

Tihti kaasneb menstruatsiooniga ka kõhukinnisus ning kui ummistunud sooled veel emakale suruvad, on tulemuseks eriti vastik kõhuvalu. Seetõttu on juba nädal enne menstruatsiooni algust (ja tegelikult on toitumise jälgimine oluline ka ükskõik mis muul ajal) soovituslik oma toitumisele rohkem tähelepanu pöörata ning püüda süüa naturaalsemat, rafineerimata toitu, mis varustab keha kõigi vajalike vitamiinide ja mineraalainetega ega sisalda kahtlasi lisaaineid, mis organismi vaid koormavad. Alkohol, kohv ning must ja roheline tee mõjuvad diureetikumitena ehk viivad kehast vedelikku välja ning seepärast peaks nende tarbimist piirama, et vältida kõhukinnisust. Siin aitavad kiudainerikkad täisteratooted ning puu- ja köögiviljad, eriti tumerohelised, mis sisaldavad palju rauda (brokkoli). Enne menstruatsiooni on samuti kasulik süüa toiduaineid, mis sisaldavad taimset östrogeeni: proovi näiteks, mida kõike head saab teha kikerhernestest (röstitud kikerherned, hummus leiva peale määrimiseks, kikerhernejahu paneerimiseks jne.), sest enne menstruatsiooni on kehas östrogeeni tase madal ning vajad lisaturgutust. Samuti soovitatakse tarbida kasulikke rasvhappeid, kuna need vähendavad prostaglandiinide mõju ning leevendavad seega krampe ja kõhukinnisust. Lisa menüüsse päevalille-, seesami- ja linaseemned, lõhe ja kreeka pähklid.

Selg ja kõht sooja

Lisaks tuikavale alakõhuvalule piinab enamasti ka näriv ristluudevalu. Soojus leevendab krampe ja valu ning tekitab mõnusa turvatunde. Kui näib, et keegi üritab sisikonda seestpoolt katki rebida, siis on soojus lohutav. Soojus lõõgastab lihaseid, mis spastiliselt kokku tõmbuvad ja valu põhjustavad. Aseta kõhule või seljale soojaveepudel või mine sooja vanni. vannivette võid krampide leevendamiseks lisada küpressi-, majoraani-, piparmündi-, kadaka-, jasmiini- või kummeliõli. Samuti võid valutavaid kohti määrida soojendava kreemi või geeliga, aga ole ettevaatlik, sest mõned on niivõrd vänged, et tekitavad uue ja veelgi hullema valu, kui enne juba piinas. Pane algul õhuke kiht ning katseta, et leida sobivaim kogus. Natuke leebem variant on ka kinesioteipimine, millest pikemalt allpool. Ka saunas on mõnus end soojendada ning seal hakkab viimaks ka soojendav kreem mõjuma, kui see enne oma olemasolust märkugi ei andnud.

Mõõdukas trenn

Tuikava kõhu ja seljaga on hoogne hüplemine ja intensiivne jooks vast viimased trennivalikud, aga nii mõnigi trenn mõjub tegelikult mõnusalt. Liikumine toodab kehas endorfiine, mõnuhormoone, mis aitavad valu leevendada. Vali koormus, mille juures tunned end mugavalt: mine näiteks mõnusale jalutuskäigule looduses. Väljas viibimine on juba iseenesestki rahustav ning aitab kehal ja vaimul pingest priiks saada. Rahulikud joogapoosid (aga mitte ümberpööratud poosid nagu peapealseis, turiseis, ader jne.) mõjuvad samuti lõdvestavalt, eriti, kui tegeled alaselja leebe venitamisega.

Järgnevalt 4 joogapoosi, mis aitavad menstruaalvalu leevendada:

  • Janu sirsasana (pea vastu põlve): venitab selga ning mõjub rahustavalt
  • Pasasana (kerepööre kükist): leevendab seljapingeid ning parandab seedimist
  • Ustrasana (seljasirutus, kaamlipoos): venitab kõhtu, tugevdab selga, kerge seljavalu korral mõjub terapeutiliselt
  • Supta Padangusthasana (suure varba sirutus põrandal): venitab jala tagakülge, leevendab seljavalu

Eneseabi kätemassaaž

Ise saad end kiirelt aidata käte masseerimisega, mõjutades teatud punkte. Tsooniteraapia ehk refleksoloogia põhimõtete järgi on nii jalad kui käed jagatud piirkondadeks, millel asuvad kõigi kehaosade ja elundite punktid. Neid mõjutades saad haigusi nii ennetada kui mõnikord ka ravida. Jalgade pindala on suurem ning neil on kergem tsoone mõjutada, aga selleks tuleb paluda kellegi teise abi, kuna ise on keeruline jalgu masseerida. Käte mudimisega saab aga igaüks ükskõik kus tegeleda: bussi oodates, kontorilaua taga, koosolekul.

  • Emaka punkti masseerimine: see punkt asub randmel pöidla all. Masseeri seda teise käe keskmise sõrmega.
  • Munasarja punkti masseerimine: see punkt asub randmeluu kohal käepealsel sisemisel serval (väikse sõrme pool). Mudi seda teise käe keskmise sõrmega.
  • Munajuha punkti masseerimine: see punkt on ümber randme nagu käevõru. Kasuta mudimiseks kõiki sõrmi ning võid teha ka kõrvenõgest meenutavat hõõruvat liigutust.

Refleksoloogia jalamassaaž

Refleksoloogia annab suurima efekti just nimelt jalgadel, kuna nende pindala on suurem kui kätel ning teatud kehaosadele vastavaid tsoone on lihtsam mõjutada. Kui käsi saad mudida põhimõtteliselt igal pool, siis jalgadega on parim tegeleda kodus, kui on aega. Palu sõber või pereliige appi, sest ise on võrdlemisi keeruline punkte mõjutada. Eriti siis, kui samal ajal piinab kõhu- ja seljavalu. Ise saad ära teha jalasoojenduse: tõuse mõned korrad kikivarvukile, tee pöiaringe, hõõru jalgu. Samuti võiks kaaslane korra jala nii alt kui pealtpoolt läbi vajutada, enne kui punktide kallale asub. Alustada tuleks paremast jalast ning seejärel asuda vasaku kallale. Esmalt kõik punktid ühel, siis teisel. Peamised punktid on reproduktiivorganid, aga vaja on mõjutada ka lülisammast.

  • Emaka punkti masseerimine: reflektoorne punkt paikneb pahkluu ja kanna tipu vahel jala siseküljel. Masseerida nimetissõrmega kanna tipust pahkluuni.
  • Munasarja punkti masseerimine: punkt asub jala välisküljel pahkluu ja kanna vahel. Masseerida nimetissõrmega kanna tipust pahkluuni.
  • Munajuha punkti masseerimine: munajuha punkt asub võruna jala esiküljel. Pöidlad lähevad toeks talla alla ning mõlema käe teine ja kolmas sõrm liiguvad külgedelt jalapealsele.
  • Lülisamba mõjutamine: lülisammas paikneb jala siseserval. Seda tuleb masseerida kannast varbani pöidlaga.

Kõhumassaaž

Kõht on hell piirkond, mille masseerimist inimesed tihti ei kannatagi. Kui see põrgulikult valutab, siis võib olla viimane asi, mida soovid, et keegi sind puudutaks. Samas aitab hellalt tehtud kõhumassaaž pingeid vabastada ning leevendab ka menstruatsiooniga sageli kaasnevat kõhukinnisust. Võid proovida ise natuke õrnalt kellaosuti suunas mudida või paluda massööri abi.

Alaseljamassaaž

Valu kiirgub sageli ka nimmepiirkonda ning seepärast on isegi sirge seljaga istumine vastik, pikemast seismisest rääkimata. Kui keegi seljal õigeid kohti masseerib, hakkab tunduvalt kergem. Mudida saab ristluupiirkonda ning ka selgroosirgestajalihaseid, mis paiknevad kahel pool lülisammast ning sirutavad selga. Kui massööri juurde ei taha minna, aseta mõlemale poole selgroogu tennisepall ja liiguta end aeglaselt nende peal. Leiad nii päris valusad punktid üles.

Kinesioteipimine

Seljavalu aitab leevendada kahele poole lülisammast selgroosirgestajale pandud kinesioteip. Valulikkuse korral lähevad lihased kergelt tursesse ning avaldavad nahale survet. Seetõttu aktiveeruvad valuretseptorid ja aeglustub lümfiringe. Teip tõstab naha kergelt üles ning aktiveerib lümfi- ja vereringet, toimides samas ka mõnusa seljasoojendajana. Vahel teibitakse menstruaalvalu puhul ka alakõhtu.

Looduslikud ja traditsioonilised valuvaigistid

Valu aitavad ohjes hoida ka mitmed valuvaigistid või hormonaalsed pillid. Paljud naised, kes võtavad antibeebipille, naudivad regulaarsemat tsüklit ja kogevad vähem valu, aga see on juba pikem ja omaette teema, kas neid võtta või mitte. Looduslikest vahenditest aitab menstruaalvalu korral rahustav kummel, mis on ka mitmete kõhuhädade puhul heaks leevenduseks. Samuti tasub abi otsida ingverijuurest – keeda sellest teed või lisa toitudesse vürtsina. Aspiriinisarnased ravimid toimivad prostaglandiinide vastu ning aitavad samuti valu korral. Ibuprofeen, käsimüügist saadav valuvaigisti, aitab valuliku menstruatsiooni puhul. Ravimeid tasub võtta ettevaatlikult ning söögikordade ajal, et need maole liiga karmilt ei mõjuks.

Kuidas Teraapialaegas Sind aidata saab?

Oleme omal nahal mõningaid menstruaalvalu leevendusviise järele proovinud ning võid sestap oma valuga ka meie poole pöörduda. Esimese päeva seljavalu leevendamiseks on tavaliselt abi olnud lokaalsest massaažist alaseljale ja sellele järgnevast kinesioteipimisest. Võidki näiteks panna kirja aja (see on ülimalt lihtne: näed vabu aegu, kui vajutad kodulehe paremas ülaservas nupule “Book appointment”) lokaalsele süvamassaažile või lokaalsele klassikalisele massaažile, mis keskendub vastavale piirkonnale. Võid lisaks alaseljale katsetada ka kõhumassaaži. Selliste väikeste piirkondade mudimisel peaks poolest tunnist kokkuvõttes piisama. Kui soovid, saad ka kinesioteibi. Kui tunned end üldiselt kurnatud ja väsinuna, tule mõnda pikemasse üldmassaaži, näiteks tai massaaži või klassikalisse. Kui oma murest teada annad, saame just neid valutavaid kohti mudida.

Kui Sul esineb tõsiseid vaevusi ning Sa ei suuda näiteks menstruaalvalu tõttu voodistki tõusta ja vereeritus on väga rohke, siis tasub ka arstilt nõu küsida.

Kasutatud allikad:

Gillanders, A. Tegusate inimeste abimees: Tsooniteraapia. 2004.
Mumford, S. Põhjalik massaaži käsiraamat. 2001.

Toitumine menstruatsiooni ajal
Joogapoosid
Üldine jutt põhjustest ja sümptomitest
Eestikeelne tutvustus düsmenorröa kohta
Ingveri kasulik mõju
Kinesioteibist