3 põhjust, miks sportlane on keeruline klient

Ärge saage üldse valesti aru, üldiselt on sportlased jätkuvalt meie lemmikkliendid, sest massaaži ajal on ju ometigi tore sporditeemadel lobiseda ning nii mõnelgi korral ka mõne meie jaoks uue spordiala kohta uusi teadmisi omandada. Teeme ise sporti, ei kujuta elu ilma spordita ettegi. Aastatega oleme aga tähele pannud paari tõika, mis teevad sportlastest keskmisest keerulisemad kliendid. Kui end siit ära tunned, siis palun ära solvu. Vaata korra hoolega peeglisse ja mõtle asja üle järele. Tee vajalikud korrektiivid ning saad sellest nii ise kasu, kui hoolitsed ka selle eest, et me ülekoormuse/keerulise ajaplaneerimise surve all päris ära ei nõrke. Jah, on peast läbi käinud küll sellised mõtted, et enam ei taha ja paneme putka kinni, lähme üldse kaugele ära… Aga samas on ju tore inimesi aidata! Aita siis meid ka, kallis sportlane, tule poolele teele vastu!

 

Sportlane planeerigu oma aega1. Sportlane ei oska oma aega planeerida

Algab uus hooaeg. Sportlane paneb paika võistluste ajakava, treeningplaani ja treeninglaagrid, käib koormustestil, mõtleb, mida ja millal süüa. Kõik on planeeritud ja teada. Võistluste kuupäevad ei muutu lühikese ajaga drastiliselt. Aga siis tuleb ühtäkki meelde, et tuleks massaaži ka minna. No, võistlus on kohe varsti ukse ees, aga enne võiks kaks-kolm korda käia. Nii, aga sobivad vaid teatud päevad ja kellaajad, sest muu aeg on juba hoolikalt täis broneeritud. Tohoh, polegi aega? Päriselt ka ei ole. Massaažis ja/või teraapias käigud võiks sarnaselt võistlustele juba varakult plaani võtta, sest vaid nii on sul ka aegade osas valikuvõimalust. Oleme kalendrit ühes ja teises suunas venitanud, et ruumi teha, ohverdades peamiselt oma vaba aega. Enamikel päevadel jõuame koju 20.30. Elame küll Tallinnast eemal ka, aga tundub siiski väga hiline aeg. Oleme ka nn. tavainimesi, kel väga pakilist probleemi pole, ümber tõstnud, et sportlasele ruumi teha, aga seegi on lisatöö ja paras närvikulu.

Teraapialaekas tuleb nii mitmegi teenuse puhul vähemalt 2-3 nädalat ette aeg kinni panna, sest ajad on lihtsalt täis. Kui tead, et pärast võistlust on sul lihased kanged ja soovid hooldust, pane varakult aeg kirja. Kui tead, et raskel treeningperioodil tekib sul teatud kohtadesse pingeid või lööb välja vana probleem, pane ka selleks ajaks teraapia kirja.

Kõige drastilisem näide halvast ajaplaneerimisest on sportlane, kes teeb trenni ära ja helistab siis, endal nahk veel saunast higine, küsides, kas saaks kohe massaaži tulla, tal lihased äsjasest trennist kanged. Juhtum elust enesest! Kahjuks üldiselt nii ei saa, päevad on meil juba ette ära planeeritud. Selline vedamine, et kohe aja saab, on ikka suhteliselt harv ja tähendab tavaliselt, et keegi teine haigestus või jättis muul põhjusel tulemata. Üldiselt me siiski käed rüpes ei istu, oodates, et äkki tekib tööd. Alati on midagi teha, ka arvuti taga istudes.

Ole hea, mõtle natuke ette ja planeeri massaaži- ja teraapiaaegu vastavalt võistluskalendrile!

Oh, vaata korra üle, 15 minutit!

Üks oluline teema, mida veel ajaplaneerimise all puudutada, on teenuse pikkuse hindamine. 15 minutit pole üldjuhul mingi aeg, et probleemiga tegeleda. Selle ajaga jõuab heal juhul hindamise-testimisega poole peale. Kui keegi hüppabki veerand tunniks ootamatult sisse, siis me teda üldiselt ära ei saada, aga tavaliselt läheb aega siiski rohkem ning kannatab juba järgmine klient, kes peab oma korda kauem ootama. Halvimal juhul tuleb see 15 minutit ka enda puhkeajast või lõunapausist. Kes on vähegi ise üritanud massaaži teha, saab aru, kui olulised on puhkepausid ja kui palju see kasvõi emotsionaalselt väsitab.

Kui oled eriti pinges lihastega või probleemiga sportlane, peaksid samuti pikema aja broneerimisele mõtlema, sest lühema ajaga lihtsalt ei jõua ning see lööb sassi terve graafiku. Sul pole võibolla hullu, kui sinuga kauem tegeletakse, saabki mõnusalt kõik kohad lahti, aga kas sa tahaksid olla see järgmine klient, kes tükk aega ukse taga ootab?

2. Sportlane ei tea, mida ta vajab

Massaaž ja füsioteraapia on kaks täiesti erinevat asja. Teraapialaekas võib segadus tekkida pisut seepärast, et füsioterapeut teeb ka massaaži. Nii ootabki sportlane temalt enamat kui lihtsalt massaaži. Kannaga on mingi jama, alaselg annab tunda, turi on tööst kangeks jäänud ja siis oleks vaja veel üldist tugevat massaaži. Kõike korraga ja kohe praegu. Oeh. Väga keeruline on seda ühte seanssi ära mahutada. Tegelikult on tarvis otsustada, kas tegeleda probleemiga või teha massaaži. Kahte korraga on üpris keeruline saada. Ajamahukas. Tihti olekski vaja see massaaž hoopis ära unustada ja üks näriv probleem ära lahendada. Kui on mingi jama, siis mõjutab see kokkuvõttes ka sooritusvõimet, nii et tegelegem probleemiga! Pealegi… kui nüüd päris aus olla, siis massaaž on selle tegijale pigem igavavõitu. Kui päevas on üks massaaž, pole midagi, aga mitme puhul kipub juba üksluiseks. Eriti veel siis, kui otseselt midagi viga polegi. Probleem paneb aga alati silma särama, sest saab midagi teisiti teha. Probleemi lahendamine aitab palju paremini ärkvel olla!

Siit palve: kui sul on probleem JA soovid ka massaaži saada, broneeri palun kaks eraldi aega. Kui sa ise päris hästi aru ei saa, mida vaja on, küsi terapeudilt nõu!

Sportlane suurte lihastega

3. Sportlasel on suured lihased või on lihased ülipinges

See ei ole nüüd kindlasti üleskutse lihaseid pisemaks muuta, aga olgem ausad: suuri lihaseid on raskem masseerida. Ka pikemate inimestega on keerulisem, sest aega kulub korralikult tehes palju. Massaažist saab terapeudile paras jõutrenn ja tänu energiakulule suurenevad ka kulutused toidule. Nii me pankrotti lähmegi… Nali naljaks, tegelikult väga naljakas polegi. Kui oled keskmisest lihaselisem ja oled märganud, et sinu massaažid kestavad kaua, pane juba ennetavalt pikem seanss kirja, et jääks aega ka puhkepausiks ja kliendid ei jookseks üksteise otsa.

Sportlaste puhul tuleb ette sedagi, et lihased on trennist tohutult pinges ning neid ei saagi õieti lahti. Teeme kniksu ja kummarduse, kui ka kodus lihashooldusega tegeled ja neid näiteks aeg-ajalt rullid. Eriti tore oleks, kui teed seda õhtu enne massaaži tulekut, aitäh! Iseennast tuleb ju ka aidata. Ei oskagi midagi väga muud soovitada kui teadlikult lõdvestumist. Kui tuled lauale lamama, siis lõõgastu! Lase end vabaks, ära mõtle töömuredele. Kui oled täiesti krampis, siis on võimatu midagi ära teha ja kogu protseduur on ka sinu jaoks valusam.

Tervislik toit – kas on mõtet?

Tervislik ja tasakaalustatud toit – paljud meist teavad, mida see tähendab. Kahjuks jälgivad vaid vähesed seda kuldset taldrikureeglit, mille kohaselt peakski toit suures osas olema värske ja taimne. Rafineeritud toit jaTervislik toit, taldrikureegel igasugu poolfabrikaadid oleks parem poeriiulile jättagi. Tihti säilivad need ka terve igaviku, nii et seal letil nendega midagi viltu ei lähe. Inimorganismis põhjustavad need aga mitut sorti kahjusid alates ülekaalust kuni põletike ja halva enesetundeni välja. Kahjuks on halvad harjumused tugevalt sisse juurdunud ning polegi soovi midagi muuta. Milleks? Kõik on ju pealtnäha hästi. Aga mõtle korra sellele, et sa sööd iga päev mitu korda ja teed seda tõenäoliselt terve elu lõpuni, kui sa just vahepeal ei õpi päikesevalgusest või armastusest toituma. Toit ei ole pelgalt kütus, vaid määrab ka su keha kvaliteedi: kui terve sa oled ja mida jaksad ära teha. Võiks arvata, et kõik tahavad olla terved ja reipad, mitte uimased, punetava naha ja hüpleva veresuhkruga. Me ei hakka siinkohal tervislikku toitumist üksipulgi lahkama, vaid käsitleme sellest möödapõiklemist. Mis on sinu vabandus? Kas tasub sellest kinni hoida?

  1. Mul pole aega.

Kuidas veedad oma päeva? Millega tegeled? Millised neist tegevustest on tegelikult vähetähtsad ja lihtsalt kulutavad su aega? Su päevakavva kuulub tahes-tahtmata kindlasti ka toit ja söögikorrad, sest kuidagi tuleb ju energiat saada. Kas on palju tahta, et need eined oleks ka kvaliteetsed? Kas sul on aega halva toitumise pärast näiteks poole väiksema energiatasemega või haige olla, nii et pooled asjad tegemata jäävad? Süüa teed nagunii või käid väljas söömas, selleks on aeg olemas. Tervislik toit ei võta kauem aega, esialgu vaid harjumist, kui sa toiduainete või valmistusviisidega tuttav ei ole. Külmutatud köögiviljad, mis on sinu jaoks juba ära hakitud, kikerherne- või läätsekonservid, sprotid õlis – palju on toite, mis on tarbimiseks peaaegu kohe valmis. Kui sul on võimalus lõunat ise teha või kaasa võtta ja soojendada, siis tõenäoliselt säästad hoopis aega, mis muidu kuluks söögikohta jalutamisele/sõitmisele ja seal oma roa ootamisele. Asi pole ajas, vaid harjumuses. Ja nüüd istu korraks maha ja pane kirja, millele su aeg eile kulus. Kui palju veetsid niisama Facebooki läbi kedrates või uudiseid lugedes, mis su elu tegelikult ei mõjuta? Alusta iseendast ja muuda oma elu paremaks.

2. Ma kulutan kalorid ära, ma ei pea toitumist jälgima.

Toit ei koosne ainult kaloritest. Lisaks sisaldab see vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante või siis hoopis värvaineid, lõhnaaineid, kunstlikke magustajaid, stabiliseerijaid ja paksendajaid. Mis on sinu kütus? Mida peale kalorite veel sisse tangid? Kas su keha saab, mida vajab? Toksi menüü näiteks Nutridata programmi ja vaata, kas sul jääb millestki puudu. Pealegi ei käitu kalorid kehas samamoodi. Kalor pole kalor. Sama kaloraažiga toitumise juures võib nii alla kui juurde võtta. Siinkohal on oluline toidu kvaliteet, mitte niivõrd kvantiteet (kalorid). Süües kõrge glükeemilise koormusega toitusid (sai, maiustused, valge riis, aga ka datlid, rosinad ja magusad puuviljad nagu banaanid), mis veresuhkru kiirelt kergitavad (ja selle hiljem suure pauguga langema panevad), paisatakse glükoosihulgaga hakkamasaamiseks verre ka hormooni insuliin. Insuliin on rasva talletav hormoon, nii et kiirelt imenduvaid süsivesikuid süües talletatakse kasutamata jäänud süsivesikud rasvapolstrina. Süües madalama glükeemilise koormusega toitusid nagu täisterakaerahelbed, õunad, enamik köögivilju ja õnneks ka enam-vähem kõik marjad (600 g maasikaid mõjub veresuhkrule samamoodi nagu pool banaani või üks dattel), tõuseb veresuhkur aeglasemalt ja ühtlaselt, tagades mõnusama enesetunde (kõht ka kauem täis) ja aidates paremini rasvasid põletada.

Kalor ei ole kalor. Võtkem näiteks austraallase Damon Gameau, kes tegi 60-päevase eksperimendi, mille ajal tarbis tervislikuks peetud toite, kus palju peidetud suhkruid sees (magusad jogurtid, kastmed, müslibatoonid). Tema toit sisaldas sama palju kaloreid kui enne, aga ta võttis 2 kuuga juurde 8 kilo ja tema tervisenäitajad halvenesid tohutult. Asi pole kalorites, vaid imselgelt toidu kvaliteedis.

3. Olen täiesti terve, vahet pole, milline mu toit.

Mida üleüldse tähendab “terve”? Et koperdad hommikul kuidagi voodist välja, rebid kohvi abil silmad lahti ja hakkad end alles paari tunni pärast normaalsena tundma? Kuidas elab su nahk? Kas su energiatase on selline, millega sa rahul oled? Kui tihti põed külmetus- või viirushaigusi? Oled sa kunagi mõelnud, et sul võiks olla parem enesetunne? Kas sa tead, mis tunne see on? Kui hoolitsed oma keha eest tervisliku ja toitainete mõttes tasakaalustatud toiduga, võid nii mõndagi närivat terviseprobleemi leevendada. “Terve” omandab hoopis teise tähenduse, sest hakkad tundma vahet endise enesetunde ja uue oleku vahel, mis on palju erksam ja mõnusam. Ja kui sul praegu mitte millegi üle kurta ei ole, siis panusta vähemalt tuleviku peale. Vanusega ei pea tulema ägisemine ega valutavad liigesed, võid aastate lisandudes jätkuvalt hea tervise juures püsida.

Kust nõu saada?

Kui soovid oma toitumise üle vaadata, siis Teraapialaegas pakub ka toitumisnõustamist. Vormilt on see umbes tunnipikkune intervjuu, mille jooksul räägime su toitumisest, analüüsime menüüd ja otsime lahendusi. Saad kaasa ka vajalikud lisamaterjalid (nt. näidismenüüd) ning soovi korral võid tellida personaalse toitumiskava (erinevalt näidismenüüst arvestab su eelistustega).