Punane liha mängust väljas. Mis edasi?

[:ET]Viimasel ajal on poleemikat tekitanud Maailma Tervishoiu organisatsiooni WHO väide, et punane liha, iseäranis töödeldud, on kahjulik ja tekitab vähki. Tõsi see on, et eestlased on suur liharahvas ning seapraad on sageli laual troonimas. Vaadates kasvõi söögikohtade päevapakkumisigi, on au sisse tõstetud just nimelt punane liha ning pahatihti jääb taldrikul olev salatiportsjon maitsetuks tomati-kurgi-hiina kapsa kombinatsiooniks ning kokad pole salati maitsestamisest või oliiviõlist kuulnudki. Ometigi teeksid paar lihtsat komponenti organismile niivõrd olulise värske kraami mitu kraadi maitsvamaks. Lihasööjad on kahjuks sageli ka just need inimesed, kes taldrikul köögiviljad ära põlgavad ning tihti just seetõttu, et ka toiduvalmistaja pole köögiviljalemb ega suuda köögiviljade kaunist välimust esile tõsta. Aga… tulgem siiski tagasi ikka lemmikteema juurde, mida meedia ja netikommentaatorid hetkel lõputult järada jaksavad: punane liha.

Punane liha – poolt ja vastu

Punane liha kohtab nii tulihingelisi pooldajaid kui vastaseid. Küllastumata rasvhappeid saame seemnetest-pähklitest, taimeõlidest ja kalast ning neid on organismil just nimelt kõige rohkem vaja. Lihas esinevad rasvhapped on küllastunud. Vajame neid, aga mitte nii suurtes kogustes, kui oleme harjunud tarbima. Kahjuks on paljude toidulaualt tervisliku rasvad puudu. Just neid ei tasuks karta, kuna neid kasutab keha kudede parandamiseks ega hoiusta neid rasvkoesse. Küllastunud rasvasid saab ka piimatoodetest, näiteks juustust, niigi palju, sestap tasubki lihaga piiri pidada. Töödeldud variantidest – suitsuliha, soolatud punane liha, kuivatatud või vinnutatud liha – tuleks igal juhul kaarega mööda käia. Sama kehtib muidugi ka töödeldud taimetoitude kohta. Viinamari võib olla kasulik, aga kui see rosinaks kuivatada, suhkru, värvi-, maitse- ja lisaainetega katta, siis kaaluvad miinused selle plussid tugevalt üles. Mida rohkem on toitu tööstuse poolt väntsutatud, seda enam sisaldab see igasugu kahtlaseid aineid, mida meie keha ei vaja. Mõtle korra: kui sulle antaks needsamad ained toidust eraldi kätte, näiteks väikeste purgikestena, kas kallaksid neid pulbreid ja muid ollusi vabatahtlikult kurgust alla? Tööstus on kaval meelitaja. Peites needsamad ained pealtnäha atraktiivse toidu sisse, suudetakse tarbijat väga kergesti veenda, et tegu on igati õige käitumisega.

Raud ja B12

“Aga kuidas ma siis raua ja B12-vitamiini kätte saan?” võib nii mõnigi inimene küsida. Neid aineid seostatakse enim punase liha kasulikkusega. Raua vajalikkuses on vast igaüks veendunud, sest kes siis poleks kuulnud, et rauapuuduses tekib uimasus ega jaksa enam midagi teha. Samas ei tohi rauapuudust endal ise diagnoosida ega hakata “igaks juhuks” rauda sisse ahmima, sest raua liig on vast ohtlikumgi. Kindlasti ei ole midagi halba aga oma toidusedeli jälgimises.

Raua ülesanded:

  • osa hemoglobiinist: hapniku transport kopsudest kehasse ja CO2 transport kopsudesse
  • DNA süntees
  • energia produktsioon ja ainevahetus

Rääkidest õigete toitude kombineerimisest, tasub ära mainida, et raua imendumist takistavad lehmapiim ja gluteen (nisu, rukis, oder), aga ka kohv ja tee. Rauarikkaid toite tuleks süüa paar tundi enne või pärast vastavate toitude tarbimist.

Punane liha sisaldab hästiimenduvat heemset rauda, taimedes on mitteheemne raud, mis imendub halvemini, aga siiski imendub. Imendumist soodustab C-vitamiin – veel üks põhjus puu- ja köögivilju tarbida. Punane liha ei ole ainus viis raua saamiseks. Allpool ka mõned muud allikad kõigile neile, kes on otsustanud punase liha tarbimist vähendada ja näiteks taimsete komponentide osakaalu tõsta.

Raua allikaid:

  • maitsetaimed (basiilik, tüümian, pune, petersell, vürtsköömen)
  • punased läätsed
  • metsmaasikas
  • muna
  • raudrohi, nõges, lutsern
  • spinat
  • oad
  • aprikoos
  • tomat
  • punapeet
  • küüslauk
  • molluskid (erinevad mereannid, sh krevetid)

Heaks raua allikaks on ka malmpada või -pann. Jah, see anum, milles süüa valmistatakse. Malm on üks raua liike ning sellises pajas süüa tehes, eraldub rauda ka toidu sisse. Mida pikem keeduaeg ja happelisem toit (nt. tomatikaste), seda rohkem rauda sinna eraldub.

B12 punast liha söömata

B12-vitamiinist on veganitel, kes ühtegi loomset produkti ei tarvita, sageli puudujääke. Olulisel hulgal leidub seda just nimelt loomses toidus ning punane liha troonib tihti peamise allikana inimeste toidulaual. Kuid need pole ainsad B12 allikad. B12 ülesandeks on DNA süntees, rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetus. Kui otsustad kogu selles möllus, et punane liha jääb edaspidi su toidulaualt kõrvale, siis ära karda, et millestki väga ilma jääd. Seda muidugi juhul, kui jälgid tasakaalustatud toitumissedelit ning sööd piisavalt värsket kraami. B12 võib võtta toidulisandina, aga seda on vaja väga väikeses koguses. Allpool aga mõned B12 allikad.

B12 allikad:

  • muna
  • juust
  • rannakarbid
  • austrid
  • piim
  • maks, neerud (subproduktid, pole otseselt liha)
  • maitsepärm

Elu ilma punase lihata on võimalik. Isegi, kui sulle punane liha väga maitseb, proovi pisut piiri pidada ja asenda paar lihasöömaaega kala või muude mereandidega. Keha karjub küllastumata rasvhapete järele, mida tavapärases lääne dieedis liiga vähe leidub. Ja siinkohal ei tasu hakata üle mõtlema teemal: aga kalad sisaldavad ju raskemetalle!! Suure tõenäosusega ostad ju poestki suvalist liha, mida pole mahedalt ega ilma antibiootikumide või kes teab mis muude lisaaineteta kasvatatud. Kalade teemal vingumine ja puu-köögiviljade pestititsiidide mahategemine on lubatud ainult siis, kui suudad kätt südamele pannes tunnistada, et tarbid ilusat puhast maheliha või kasvatad ise oma sigu.[:]