Rubriigiarhiiv: Füsioteraapia

Iseenda hindamine: leia nõrkused

Uuringud on näidanud, et eliitpikamaajooksjad on halvema venivusega kui harrastus- ja tervisejooksjad. Just sooritusvõime parandamise koha pealt on vastukäivaid tõendeid dünaamilise või staatilise venitamise kasulikkusest. Igapäevane regulaarne venitamine ei ole vigastuste ennetamisel samuti kasutegurit näidanud. Samas parandab optimaalne venivus jooksu ökonoomsust. Seda arvesse võttes võiks venitamine ikkagi omal kohal olla. Selleks, et teada, millega enda kallal tööd teha, tuleb läbi viia iseenda hindamine.

Miks aga on optimaalse venivusega jooksjad ökonoomsemad ja edukamad kui nende keskmisest parema venivusega kolleegid? Arvatakse, et kui lihas-kõõluse ühendused on optimaalselt jäigad, siis kulub jooksu ajal liigeste stabiliseerimiseks vähem energiat. Näiteks tagab vaagent stabiliseerivate lihaste mõõdukas jäikus, et jala mahapaneku hetkel kulub  puusa-, põlve- ja hüppeliigese stabiliseerimiseks vähem energiat. Samasuguse näite saab tuua ka hüppeliigese kohta. Jooksmisel maandub jalg kergelt pöia välisküljele ning vajub siis mõõdukalt sisse (antud liigutused toimuvad frontaaltasapinnas). Mõõdukas sissevajumine on vajalik põrutuse pehmendamiseks. Kui aga frontaaltasapinnas hüppeliigest stabiliseerivad sidemed on liiga lõdvad, siis võib sissevajumine olla liiga suur. Taas kulub rohkem energiat ja aega, et viia hüppeliiges asendisse, kust saaks alustada uue edasiviiva tõukega. Liigne energia- ja ajakulu kuhjub iga sammuga ning tulemus pole see, mis soovitud.  

Seega võiks parandada nende piirkondade venivust, kus liigesliikuvus ei ole optimaalne. Samas peaks tagama nende piirkondade stabiilsuse, mille liigesliikuvus on üle optimaalse. 

Iseseisvalt liigesliikuvuse ning hüppe-, põlve- ja puusaliigese stabiilsuse hindamine

Järgnevalt mõned näited, kuidas hinnata iseseisvalt tähtsaimate piirkondade liigesliikuvust ning stabiilsust. Testi positiivne tulemus näitab, et on mingi probleem, millega tuleks tegeleda.

Trendelenburgi test

  • Seisa ühel jalal, tõsta vastasjalg üles (nurk põlvest ja puusast 90 kraadi)
  • Tasakaalu hoidmiseks võid kätega kergelt seinale toetuda
  • Seisa asendis vähemalt 30 sek
  • Test on positiivne, kui vaagen vajub üles tõstetud jala poole
  • Positiivne test viitab toejala puusa eemaldajalihaste nõrkusele

Puusa eemaldajalihaste hindamine

Kükitest ühel jalal

  • Seisa testitaval jalal, vaba jalg on puusast ja põlvest kergelt kõverdatud
  • Kükita alla umbes 60 kraadi võrra ja proovi tulla 6 sek jooksul tagasi algasendisse
  • Test on positiivne, kui kükki minnes:
    • tõuseb kand maast lahti (viitab sääre tagumise grupi lihaste lühenemisele)
    • hüppeliiges vajub sisse (viitab puusa eemaldajalihaste nõrkusele või hüppeliigese sissepöörajate nõrkusele või  hüppeliigese väljapöörajate lühenemisele)
    • põlv vajub või pöörab sisse (viitab puusa eemaldajate või väljapöörajate nõrkusele, viitab puusa sissepöörajate või reie lähendajate lühenemisele)
    • puus pöörab sisse (viitab puusa väljapöörajate nõrkusele või sissepöörajate lühenemisele)
    • vaagen kaldub ülestõstetud jala poole (viitab toejala puusa eemaldajate nõrkusele)

Kükitestiga hindamine

Selja lailihase pikkuse hindamine

  • Vii sirged käed selili lamades üle pea
  • Test on positiivne, kui suudad käed üle pea viia, aga samal ajal suureneb alaselja nõgusus või kui sa ei suuda alaselga maha surudes käsi üle pea viia
  • Positiivne tulemus viitab selja lailihase lühenemisele

Lailihase hindamine

Puusapainutajate pikkuse hindamine (Thomase test)

  • Lama laual selili (reied on poole pikkuse võrra üle laua serva) ja tõmba põlvest kõverdatud jalg rinnale
  • Jälgi, et alaselg ja ristluu piirkond jääks lauale
  • Test on positiivne, kui alumine jalg tõuseb laualt üles
  • Positiivne tulemus viitab alumise jala puusapainutajate lühenemisele
  • Thomase test on positiivne ka siis, kui alumise jala põlv läheb sirutusse (viitab reie nelipealihase või reie sirglihase lühenemisele) või puus eemaldub (viitab laisidekirme pinguldaja või iliotibiaaltrakti lühenemisele) või säär pöörab välja (viitab reie kakspealihase lühenemisele).

Puusapainutajate hindamine

Reie lähendajate pikkuse hindamine

  • Vii sirget jalga selili lamades kõrvale
  • Test on positiivne, kui nurk reie ja keha pikitelje vahel on väiksem või suurem kui 60 kraadi sel hetkel, kui püüad liikuvusulatust suurendada kompenseerivate liigutustega (vastaspuus tõuseb üles, liigutus toimub alaseljast jne)
  • Positiivne tulemus viitab kõrvale viidud jala reie lähendajate lühenemisele (nurk väiksem kui 60 kraadi) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (nurk suurem kui 60 kraadi)

Reie lähendajate hindamine

Suure tuharalihase pikkuse hindamine

  • Tõmba selili lamades põlvest kõverdatud jalga rinnale
  • Test on positiivne, kui ei suuda põlve rinnale tuua, ilma et ristluu maast lahti tõuseks
  • Positiivne tulemus viitab rinnale toodud jala suure tuharalihase lühenemisele

Suure tuharalihase hindamine

Reie tagaküljelihaste pikkuse hindamine

  • Tõsta sirge jalg selili lamades üles
  • Test on positiivne, kui üles tõstetud jala põlv kõverdub ja/või alaselg ja vastasjala põlv tulevad maast lahti, enne kui nurk üles tõstetud jala puusas on vähem kui 90 kraadi. Kui kompenseerivad liigutused tekivad hetkel, kui nurk puusas on üle 90 kraadi, siis on tegemist üleliikuvusega.
  • Positiivne tulemus viitab reie tagaküljelihaste lühenemisele (nurk vähem kui 90 kraadi) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (nurk suurem kui 90 kraad).

Reie tagakülje hindamine

Hüppeliigese liikuvuse hindamine

  • Vii väljaastesammus (eesmise jala kand maas, tagumise jala põlv võib olla maas ja kand maast lahti) olles eesoleva jala põlve vastu seina. Jälgi, et eesmise jala põlv ei vaju sisse ja kand ei tõuse maast lahti
  • Test on positiivne, kui kaugus eesmise jala suure varba ja seina vahel on väiksem kui 8 cm  (hüppeliigese liikuvus piiratud) või suurem kui 12,5 cm (hüppeliiges üleliikuv).
  • Positiivne tulemus viitab eesmise jala sääre tagumise grupi lihaste lühenemisele (kui liikuvus piiratud) või nõrkusele ekstsentrilises faasis (kui üleliikuvus).

Hüppeliigese hindamine

Jooksja kehaasendi vaatlemine

Jooksja kehaasendi vaatlemine toefaasi keskel – faas, kus üks jalg (toejalg) on täistallal maas ja teine jalg (hoojalg) hakkab ette liikuma – annab väga palju informatsiooni, millised võivad olla jooksja nõrgad kohad.

Kui eestvaates vajub vaagen hoojala poole (hoojala poolne puus vajub alla), võib olla tegemist toejala poolsete puusaeemaldajate nõrkusega (vt Trendelenburgi test). Kui toejala hüppeliiges või põlv pööravad või vajuvad sisse võib olla samuti tegu teatud lihaste düsbalansiga (vt kükitesti ühel jalal).

Kui külgvaates puusad taha vajuvad (vaagen kaldub ette ja selg läheb nõgusaks), võib olla tegemist ülepinges alaselja ja puusapainutajatega ning nõrkade kõhu- ja tuharalihastega. Kõhulihaste puhul ei ole tavaliselt nõrgad mitte pindmised lihased, vaid kõhu ristilihas, mis on süvalihas. Kõhu ristilihase peamine ülesanne on lülisamba ja vaagna stabilseerimine enne ala- ja ülajäsemete liigutamist. See, aktiveerub, kui tõmmata naba veidi sisse ja üles.

Kasutatud allikad

Bailey, R., Selfe, J., Richards, J. (2010). The Single Leg Squat Test in the Assessment of Musculoskeletal Function: a Review. Physiotherapy Ireland, Vol 31, No 1, lk.18-23.

Baxter, C., Mc Naughton, L.R., Sparks, A., Norton, L., Bentley, D. (2017). Impact of stretching on the performance and injury risk of long-distance runners. Research in Sports Medicine, Vol 25, Nr 1, lk. 78-90.

Bubra, P.S., Keighley, G., Rateesh, S., Carmody, D. (2015). Posterior Tibial Tendon Dysfunction: An Overlooked Cause of Foot Deformity. J Family Med Prim Care, Vol 4, Nr 1, lk. 26-29

Clayton, P. (2016). Sacroiliac Joint Dysfunction and Piriformis Syndrome: The Complete Guide for Physical Therapists.  Chichester: Lotus Publishing.

Hottenrott, K., Neumann, G. ja Pfützner, A. Suur triatloniraamat2004.

Konor, M.M., Morton, S., Eckerson, J.M., Grindstaff, T.L. (2012). Reliability of three measures of ankle dorsiflexion range of motion.  Int J Sports Phys Ther. Vol 7, Nr 3, lk. 279-287

Physio Pedia. Trendelenburg Test. Vaadatud 7.11.2018.

Physio Pedia. Weight-bearing Lunge Test. Vaadatud 14.11.2018

 

 

 

Jõulukuu koolitused Teraapialaekas: söögitegu ja jooksjate harjutused

Koolitus on parim varajane jõulukink iseendale või ka sõbrale. Enne kui suur puhkuste aeg kätte jõuab ja lähedastega jõululaua ümber saab istuda, on detsembris võimalik Teraapialaekas end veel paaril kasulikul teemal koolitada. Silja korraldab Teraapialaekas mitmel õhtul ja ühel laupäeval teistmoodi jõulutoitude koolituse ning Sander tutvustab jooksjatele harjutusi, millega vigastusi ennetada.

Jõulutoitude koolitus

Jõulutoitude koolitus

Jõulutoitude koolitus keskendub tervislikule toidule

“Teistmoodi jõulutoitude koolitus” on mõnes mõttes eelmise aasta kordus, aga mõned retseptid on uued (piparkookide asemel põnevam magustoit ja lisaks mõned näksid). Samuti on sel korral kuupäevade valik suurem ja suurimad huvilised võivad tulla ka pikemale laupäevasele üritusele. Argipäevaõhtute lühikoolitused algavad kogunemisega kell 17.15 ja lõppevad hiljemalt kell 21. Laupäevane koolitus algab kell 13 ja lõppeb kell 18.

Toidud on mõlemat sorti koolitustel samad, aga teooriaosa erinev. Lühikoolitusel on sissejuhatus tervislikku toitumisse ja osalejad saavad mõned nipid, kuidas jõulusöömingud üle elada. Pikemal koolitusel kestab teooria kuni 3 tundi (paar pausi ka) ning sisaldab ülevaadet:

  • toitumispüramiidist
  • seedimist toetava söömise reeglitest
  • rasvade jagunemisest eri tüüpideks
  • vürtside kasutamisest

Osalejad teevad ka paar praktilist harjutust, mida hiljem igapäevaselt söögilaua planeerimisel kasutada saab:

  • toidulaual rasvade tasakaalustamine
  • jõululaua planeerimine

Jõuluroad mõlemal koolitusel (sama menüü):

  • taimsed verivorstid
  • köögiviljanäksid erinevate mõnusate kastmetega
  • omamoodi ahjupraad
  • hapukapsasalat
  • vürtsidega õunajook
  • tervislik puding
  • pähklite-puuviljadega šokolaadikommid

Koolitus toimub Teraapialaeka ruumides. Kuna köök on väike, on osalejate piirarv ühe korra kohta 5 inimest. Lühikoolitus toimub 5 korral, pikem 1 kord.

Kuupäevad:

  • Lühikoolitused: 6. detsember (kolmapäev), 12. detsember (teisipäev), 15. detsember (reede), 20. detsember (kolmapäev), 22. detsember (reede) – üldiselt 17.15-21, viimasel reedel 14.45-18.30
  • Pikk versioon: 16. detsembril (laupäev) kell 13-18

Hind:

  • Lühike koolitus 25 eurot
  • Pikk koolitus 45 eurot
  • Käibemaks hinnas
  • Hind sisaldab: koolitusmaterjale (teooria + retseptid), vahepalasid, einet

Harrastusjooksjate koolitus: harjutustega vigastuste vastu

13. detsembril kell 18 jagab Teraapialaeka füsioterapeut Sander Jürs kõrvalmajas ehk Sparta spordiklubi koolitusklassis teadusartiklitest ja kogemustest saadud teadmisi. Koolitus maksab 20 eurot ja sisaldab paberkandjal materjale ja kummilinti praktilise osa teostamiseks. Harjutusvara saab hiljem kodus korrata ka videoklippide abil, mis meil peagi valmivad.

Pooleteise tunniga saavad harrastusjooksjad aimu:

  • milliseid soojendusharjutusi sooritada vigastuste ennetamiseks ja sooritusvõime parandamiseks
  • milliseid harjutusi sooritada vigastuste vältimiseks kogu hooaja vältel
  • kuidas ja millal venitada
  • mis asi see fastsia on ning miks on see niivõrd oluline

Registreerumine

Kõik meie üritused on olemas nii Facebookis kui ka meie enda kalendris. Kui soovid endale koha kindlustada, tulebki kodulehel registreeruda. Pärast registreerumist saadame arve ja kui selle ära maksad, oledki oma osaluse kinnitanud. Hiljemalt 24 tundi enne saadame igaks juhuks ka täpsemad juhised kohaletulekuks.

Pane ennast kirja siinsamas kodulehel, vajutades nuppu “Pane aeg kirja!” ja valides “Ürituste” alt sobiva. Jõulutoitude puhul saad valida ka mitme kuupäeva vahel, jooksjate koolitus on detsembris vaid ühel korral, nii et huvilisena ei tasu maha magada! Otselink koolitustele kirjapanekuks on olemas ka siin.

Küsimuste korral võta ühendust: teave@teraapialaegas.ee

 

Milline teraapia valida? Millised teraapiad üldse olemas on?

Füsioteraapia, mudimine, massaaž, väänamine, ragistamine, raksutamine, manipulatsioon, silitamine, kiropraktika, osteopaatia, manuaalteraapia, naprapaatia, pehmekoeteraapia… eri teraapiavormidel on mitmeid nimetusi. Ometigi on nii mõnedki omavahel üpris sarnased ning esinevad sageli ka üheskoos. Harva juhtub ühel füsioterapeudil/massööril, et peetakse väga rangelt ühest õpitud stiilist kinni. Pärast eri meetodite tutvustust saad lugeda, kuidas asjad näiteks Teraapialaekas käivad. Kes on meie laual lebanud, peaks juba aimama, et päris klassikalist “klassikalist” me näiteks ei paku… Või ehk ei olegi sa tähele pannud? Loe edasi ja hari end teraapia-massaaži vallas!

Väike sõnastik

Füsioteraapia hindamineFüsioteraapia – kombinatsioon manuaalteraapiast, hindamisest, harjutustest. Füsioterapeudid võivad töötada nii haiglas taastusravi osakonnas (seepärast nimetavad mõned patsiendid neid ka “võimlejateks”) kui ka eraldiseisvas asutuses. Üldiselt kasutab füsioterapeut seda meetodit, mida konkreetsel patsiendil hädast vabanemiseks vaja on. Näiteks võib terapeut kombineerida massaaži, kiropraktikat ehk ragistamist ja harjutuskavasid. Nõukogude ajast on kohati jäänud püsima arusaam, et füsioterapeudid teevad peamiselt füüsikalist ravi ehk kasutavad ravis erinevaid masinaid (nt. elektriravi, ultraheli). Tänapäeval aga see suuresti enam ei kehti.

Kiropraktika – manuaalteraapia haru, mille põhifookuseks on selgroo ja närvisüsteemiga seotud probleemid. Seansil palpeerib (katsub) ja korrigeerib kiropraktik üksikute selgroolülide ja teiste luude asendit. Korrigeerimisi tehakse manipulatsiooniga ehk rahvakeeli ragistamise abil. Eesmärgiks on luustiku normaalse asendi taastamine ning eeldatakse, et hädad tulenevad just valest asendist.

(Liiges)manipulatsioon – liigeste liigutamine; veel üks viis, kuidas kiropraktikast või ragistamisest rääkida. Kiired, survestatud ja väikese amplituudiga liigutused.

Manuaalteraapia – ravimine käte abil; siia alla läheb nii massaaž kui kiropraktika. Vastandiks näiteks ravimitega ravimisele (vastandiks nt seljavalu puhul valuvaigisti võtmisele).

MassaažMassaaž –  kudede mõjutamine kätega või vahendiga eesmärgiga tekitada lõõgastus või probleemi ravida (terapeutiline massaaž). Massaažis võib kasutada silitamist (paitamine), silumist (tugevam paitus), hõõrumist, sõtkumist, muljumist, naha/lihase väänamist, pigistamist, punktide vajutamist. Massaaži toimel paraneb kudede ainevahetus.

Mobilisatsioon – patsiendile arvatavasti vähem hirmus meetod kui manipulatsioon. Liikuvuse parandamine ja blokeeringu kõrvaldamine õrnade sagedaste venituste või vastandjõudu rakendava liikumise abil (“liigutamine”).

Mudimine – rahvakeelne sõna massaaži jaoks. Viitab pigem klassikalisele massaažile, sest näiteks tai või vana-eesti massaažis on kliendil riided seljas ja lihast kätte võtta ja mudida on palju keerulisem.

Naprapaatia – alternatiivne ravimisviis, mille järgi on vaevuste tekitajaiks vaagna, rindkere ja lülisamba pinged. Naprapaatia tähendabki otseselt põhjuse kõrvaldamist. See teraapiaharu pärineb USA-st ja on levinud Soomes, kus asutati 2003. aastal ka vastav kool. Naprapaadid on Soomes riiklikult tunnustatud ja kontrollitudtervishoiutöötajad.

Osteopaatia – manuaalteraapia meetod. Osteopaadid on mitmetes riikides saanud arsti väljaõppe ning on sageli ka arstid. Osteopaadid korrigeerivad lülisammast, aga ravivad lisaks veel funktsionaalseid häireid, mis on seotud näiteks seedimise või hingamisega. Lisaks ragistamisele on kasutusel pehme venitusmeetod ehk liigeseid ei panda raksatusega paika nagu kiropraktikas. Osteopaadid kasutavad ka liigeste mobilisatsiooni (liigutamist). Hädade põhjustajaiks peetakse lihaste ja sidemete ebanormaalseid pingeseisundeid ja luude nihkumisi. “osteo-”  tähendabki luud.

Pehmekoeteraapia – ravimassaaž, mis hõlmab valusate punktide vajutamist, sidekoe mõjutamist, venitusi. Tegeleb pehmete kudede ehk lihaste ja sidekoega. Teisisõnu: selles teraapias ragistamist ega kiropraktikat ei toimu.

Ragistamine, raksutamine – rahvapärane nimetus kiropraktikale, manuaalteraapia võtetele. Luustiku paikanihutamisel käib iseloomulik raks, mis pole muide üldse valus, ja sealt see nimetus tulebki.

Refleksoteraapia – ravimine teatud tsoonide ja punktide vajutamisega. Siia alla kuuluvad akupunktuur (nõelravi) ja punktimassaaž. Refleksoteraapias usutakse, et jalal või käel asuvad punktid, mille abil saab mõjutada kõiki kehapiirkondi, kaasa arvatud siseorganeid. Vastavaid punkte vajutades saadetakse impulss närvide kaudu mõjutatavale piirkonnale.

Trigerpunktiteraapia – Trigerpunktid ehk päästikpunktid on pinges lihases või selle fastsias asuvad üliärritavad punktid, mida iseloomustab kiirgav valu. Trigerpunktid võivad tekkida erinevates lihastes ning need tekitavad valu ning erinevaid funktsioonihäireid. Trigerpunktiteraapia tegeleb nende punktide vabastamisega. Teraapialaegas pakub hetkel trigerpunktide nõelravi.

Tai massaažVäänamine – ehk teisisõnu venitamine. Kui massaažis/teraapias venitatakse ja inimene pole ise venitamisega eriti harjunud, võibki jääda mulje, et teda tiritakse-väänatakse mingisse veidrasse poosi. Niiviisi passiivselt venitades saab kasutada ka suuremat liikumisulatust, mis ise üksinda ei õnnestuks, nii et tulemuseks saadud asend võib tõepoolest üpris väändunud olla. Tegelikult venitusi kartma ei pea, sest kedagi paigast ära ei nihestata. Venitusi on palju tai massaažis, aga need moodustavad olulise osa ka süvamassaažist (spordimassaaž) ja füsioteraapiast.

Erinevad võtted Teraapialaekas

Silja
klassikaline ja tai massaaž

Tai massaaži mõnusad muljuvad-sügavad võtted kipuvad ikka klassikalise massaažiga segi minema, sest annavad tavalisele lauamassaažile palju juurde. Näiteks meeldib mulle väga kliendil üle terve keha (läbi rätiku) “kõndida/tammuda”. Kasutan seda siduvaks võtteks näiteks massaaži lõpus või enne kliendi ümberpööramist. Kui keegi ikka korralikult seljale vajutab, on ju jube mõnus! Peopesi meeldib mulle ka tai massaaži meetodiga mudida, sest nii saab mõnusalt tugevalt vajutada. Käed jäävad tihti massaažis tähelepanuta, aga tegelikult on enamikel inimestel pinges (istuv eluviis). Sestap ongi hea neid ka mudida ja tai massaaž pakub kiire ja tõhusa meetodi.

Klassikalist massaaži ma päris õpiku järgi kindlasti ei tee. Kasutan palju vähem võtteid ja välja on kujunenud omad lemmikud. Usun, et paari tõhusa võttega saab palju rohkem ära teha, kui sadat ühesuguse toimega võtet üksteise otsa kuhjates. Tähtis polegi konkreetne võte, vaid inimese tunnetamine. Kus tal pinged on? Kas pinge leevenes? Samuti teen klassikalist massaaži pigem tugevamalt, nii et see läheb poolenisti juba spordimassaaži alla.

Abivahenditest kasutan aeg-ajalt hiina meditsiinist tuttavat gua sha kraabitsat, millega kraabin kõige valusamaid kohti. Olen kasutanud seda trapetslihase ehk turja puhul ja inimestele on mõjunud. On olemas ka täitsa eraldi gua sha massaaž, kus kraabitaksegi nahk kergelt kriimuliseks (naha alla tekivad verevalumid).

Mari-Liis
klassikaline, vana-eesti ja lümfimassaaž

Klassikalise massaaži alustuseks valin vastavalt toatemperatuurile, enda käte soojusele, kliendi pingele vms. pigem vana-eesti massaaži võtteid: läbi rätiku “katsumine”, loksutamine, tammumine, hällitamine. Neid võtteid teostan üle terve keha, saades nii ka parema ülevaate tema seisundist. Ka tal on nii mugavam lõõgastuda. Seansi jooksul kombineerin erinevaid võtteid: “muna” ehk kindlamate piiridega punkti leides kasutan trigerpunktiteraapiat, surudes punktile. Seejärel lõdvestan piirkonna ringitamisega.

Minu klassikaline massaaž on segu klassikalisest, vana-eesti, süva- ja spordimassaažist. Seljal kasutan pärast soojendavaid võtteid palju süvamassaaži, nt. Golgi kompleksi lõõgastus selgroosirgestajale, nimme-ruutlihase töötlus. Tunnise seansi ajal, kus põhirõhk on seljal, jõuan jalgu teha vaid seliliasendist ja tai massaaži võtetega. Vahel leian pinges kohti ka lümfimassaaži seansi ajal (õrn massaaž). Siis otsustame koos kliendiga, kui suure osa ajast pühendame lümfimassaažile ja kas mõnda piirkonda peaks muude võtetega töötlema.

Ühtlasi kasutan teadmisi fastsialiinidest: lihased on omavahel sidekirme kaudu ühendatud erinevaid liine pidi. Kui ühes lihases on pinge, tekib pinge ka mujal piki liini. Tihti tuleb inimene seljavaluga, aga juba talla alt on tunda, et ühe kehapoole liin on pinges. Siis ei aita valusa koha mudimisest seljal, vaid töödelda tuleb pinges kohad üle terve keha, varvastest alates. Neid teadmisi on parim kasutada iidsete massaažide juures: vana-eesti ja tai.

Aeg surub tavaliselt peale, nii et venitusteraapiat väga teha ei jõua, aga kliendile annan koju soovitused venitusteks küll kaasa.

Sander
füsioteraapia, klassikaline ja süvamassaaž, trigerpunktide nõelravi

Sageli tulevad massaaži inimesed, kellel on tegelikult mingi probleem. Kuna olen füsioterapeut, juhtubki tihti nii, et massaaži väga ei teegi ning tegelen pigem vaevusega. Ka füsioteraapia pole selgelt piiritletud: kasutan nii mobilisatsioone, manipulatsioone, venitusi kui ka harjutusi. Inimesed pahatihti ei teagi ise, mida neil täpsemalt vaja on, sest ise on ju raske probleemi määratleda. Samuti ei olda eri teraapiatega kursis. Ega saagi teada, mida iga füsioterapeut teha oskab, kuna see on laialivalguv ja kõikehõlmav mõiste. Mõned keskenduvadki pigem hindamisele ja harjutustele, mõned ei tee üldse massaaži. Püüan klientidele abiks olla ning pakkuda seda, mis neil olemise kergemaks muudab. Pole mõtet niisama klassikalist mudimist teha, kui kliendil/patsiendil see valu ära ei võta.

Viimasel ajal on huvi pakkuma hakanud erinevad manuaalteraapia meetodid ning olen Inglismaal mitmetel kursustel end täiendamas käinud. Seepärast oskan ka “ragistada” ehk teostada mõningaid kiropraktilisi võtteid.

Allikad:

Eesti Keele Instituut. Eesti keele seletav sõnaraamatVõõrsõnade leksikon. Vaadatud 20.03.2017

Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts. Vaadatud 20.03.2017

Kliinik.ee

Massage“. Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 16.03.2017

Tio, D. “Osteopaths and Chiropractors: Similarities and Differences”. Osteopathy.com