Seljale kahjulikud harjumused kodus ja kontoris

Meil on igapäevaselt väga palju harjumusi, mis ei tee meie rühile head, põhjustades valusid puusas, seljas ja kaelas. Tihtipeale me ei märkagi neid harjumusi ning arvame, et igapäevane valu on vältimatu. Vaadates nii tänavapilti kui ka näiteks erinevaid vestlussaateid televisioonis, siis on näha, et küll istutakse nii- või naapidi kõveralt, ise sellest aru saamata. Seega on erinevad valed asendid meile nii sisse juurdunud, et me ise neid enam tähelegi ei pane.

Harjumused kontoris ehk kuidas saada seljavalu

Allpool olev asend ei ole vist väga tavaline…

Pilt 1

Küll aga tulevad paljudele kindlasti tuttavad ette need allpool olevad halvad harjumused kontorilaua taga:

Pilt 3

Pilt 2

Kui on selline töö, kus peab telefoniga rääkides samaaegselt arvutiklahve klõbistama (Pilt 3), siis võiks kindlasti mõelda handsfree kasutamisele.

Tihti kipub arvuti taga istudes ka meie lõug ette vajuma (Pilt 2; ka siis, kui tooli ja laua kõrgus on paigas), eriti kui oleme väga süvenenud või siis lihtsalt prillid koju jätnud. Kirjeldatud harjumusest vabanemiseks peab seda endale lihtsalt pidevalt meelde tuletama. Üheks võimaluseks on jätta näiteks ekraani äärele väike meeldetuletus. Kui aga ka meeldetuletus ei ole piisav abinõu, siis tasuks üle vaadata ega ekraan ole liiga kõrgel või iste liiga madalal.

Pilt 4

 

Enamjaolt muutub asend aga arvuti taga lohakaks lihtsalt seetõttu, et väsimus tuleb peale. Antud juhul on tark aeg-ajalt lihtsalt püsti tõusta ja ennast natuke sirutada. Siinjuures on väga oluline just nimelt korraks käte selja taha sirutamine, kuna laua taga vajume tihti ettepoole küüru.

 

Pilt 5

Kontoris töötades võiks pilgu peale visata ka erinevate kontoriseadmete asukohale või nende kasutamise mustritele. Näiteks printeri kasutamisel pöörame me pidevalt ennast ühele poole ja tekitame seljale palju probleeme. Kui printeri kasutamist ei esine väga sageli, siis võib printeri viia lihtsalt nii kaugele, et paberi võtmiseks pead iga kord püsti tõusma ja printeri juurde kõndima. Kui see pole võimalik või on printeri kasutamist väga tihti, siis on tarvilik tool, kus saad kogu kehaga ennast printeri poole pöörata.

Harjumused kodus: diivanil lösutamine ja söögilauas istumine

Pilt 6

Diivan on ikka ja alati olnud koht, kus päevatööst väsinuna vajutakse mingisse ebamäärasesse asendisse ja soovitakse lihtsalt lösutada (Pilt 6). Lühiajaliselt võib see mõnus olla ning aidata pärast pikka päeva lõõgastuda, aga pikas perspektiivis teed endale puhkamise asemel hoopis kahju, sest selg on vales asendis.

 

Pilt 7

 

Tihti istutakse väsinuna ka üks jalg üle põlve, et kurnatud jalgu puhata, mis pole samuti väga hea idee (Pilt 7). Säärases asendis on vaagen halvas asendis, sest üks puus on kõrgemal kui teine. Naistel tasub kõrva taha panna ka pisiasi, et pidev jalg üle põlve näib küll seksikas, aga aitab tegelikult kaasa tselluliidi tekkele, sest jalgu ristates häirid ka verevoolu ja ainevahetust. Õnneks ei ole sellisel juhul vajadust piinata ennast mõttega, et pean istuma tikksirgelt, jalad korralikult maha toetatud ja terve keha pinges.

 

 

Pilt 8

Üks ülimalt mõnus asend nn. lebotamiseks oleks jalad laual, alaselga toetamas padi ja nurk puusast üle 90 kraadi (Pilt 8). Sülearvutit kasutades sobib samasugune asend, kui lisada sülle paigutatud padi, millele oma rüperaal toetada. Kindlasti peab teleka ees istudes tähelepanu pöörama ka sellele, et telekas oleks otse ees. Vastasel juhul on kael või halvemal juhul ka selg kogu aeg pöördes ja erinevad pinged ning valud kiired tekkima.

Laste istumisasendid

Pilt 9

Väikesed lapsed istuvad tavaliselt juba loomulikult üsna ilusti, aga kindlasti peaks nii enda kui ka nende puhul jälgima, et nad ei istuks W-asendis (Pilt 9). Sellise asendi puhul võivad tekkida nn. X-jalad, mille tulemusena kujunevad varem või hiljem välja valud nii hüppeliigestes, põlvedes, puusades kui ka alaseljas. X-jalgade puhul on põlved vajunud sissepoole ja pahkluude vahel on põlved koos seistes väike vahe. Kui pahkluude vahel on enam kui 5 cm, võib olla tegu X-jalgadega. Laste puhul tasuks aga ka meeles pidada, et nad ongi alates 2. eluaastast x-jalgsed. See seisund püsib 4.-5. eluaastani ja hakkab 8. aastast taanduma. Kui x-jalgsus pole pärast seda taandunud, tasub pöörduda füsioterapeudi poole.

 

Seismisharjumused sama olulised!

Pilt 10

Parim on seista sellises asendis, kus raskus on toetatud võrdselt mõlemale jalale. Samas tuleb jälgida, et põlved pole ülesirutuses ehk mitte liiga sirged või suisa kergelt tahapoole paindes, sest nii koormad põlveliigest.

Kui on vaja väga pikalt seista (kontsert, pikk järjekord jne.), siis võib kindlasti toetada raskust ühele jalale (Pilt 10). Raskust kandvat jalga võiks siis aga aeg-ajalt vahetada, et mõlemad jalad võrdselt koormust saaks.

 

 

 

Kraanist vee joomiseks tasuks aga kasutada klaasi…